Meisterkündja Jüri Lai – elu täis traktoreid ja künnivagusid

Jüri Lai on Eesti künnivõistluse võitjaks pööratrade klassis tulnud järjest kaheksa aastat. Võiduvapid ehivad Stokker Agri, kus mees tooteesitlejana töötab, väikebussi külgi ja tänavuse võidu tähis sinna enam ei mahu.

Mardi-Hansu talu, kus Jüri on sündinud, üles kasvanud ja oma perega elab, on Jüri ema sünnikoht. „Olen neljas põlvkond, kes siin elab. Talu juurde kuulub ka 70 hektarit maad, millest 50 ha on põllumaa, aga ise me põllupidajad pole. Põllumaa on Estonia OÜ-le välja renditud,“ rääkis taluperemees. 

Jüri tunnistas, et traktoristi-masinisti amet leidis teda juba üsna noores eas. „Mu isa oli samuti traktorist, aga tema kõrvalt ma palju õppida ei jõudnud, sest ta lahkus meie seast siis, kui olin alles 12-aastane. Käisin Vetla koolis ja mäletan, et traktoriõpikud olid mul kooli ajal ikka mitu korda läbi loetud. Kündma õppisin tegelikult juba liivakastis lusikaga, mis keeras liiva täpselt nagu adrahõlm,“ muheles meisterkündja.

Kui kool 1975. aastal läbi sai, asus ta kohe tööle tollal kõrgelt hinnatud kolhoosi Estonia, millest 1993. aastal sai OÜ Estonia, Eesti üks suuremaid põllumajandusettevõtteid. Alates 18. eluaastast oli tema põhitöö 33 aasta jooksul kündmine. „Võiks öelda isegi „agressiivne“ kündmine. Meil oli hea kolhoos, palka maksti hästi, põllud olid puhtad. Aga traktoristi tööpäevad on pikad ja tervisele on see koormav amet. Ega see kerge töö ei olnud – üsna monotoonne, vibratsioon suur... 12 aastat töötasin suure kollase Kirovetsiga ja eks see pani tervisele ka põõna,“ tunnistas ta.

Seitse aastat tagasi, pärast künnivõistlust Leedus, tehti Jürile pakkumine asuda Stokker Agrisse tööle tooteesitlejana. Ta märkis, et ise poleks ta taibanud töökohta vahetada, ehkki oleks tervise huvides pidanud seda ehk varemgi tegema. „Aga eks oli ka kahju Estoniast lahkuda. Lõokese laulust ja traktori mürast tunnen ikka siiamaani vahel puudust.“

 

 

 

 

 

 

 

 

Künnab vaid võistlustel ja tooteesitlustel

Nüüd on Jüri kündnud vaid võistlustel ja demode ajal, mil esitleb klientidele Stokkeris müüdavat põllumajandustehnikat. „Viin traktori kliendi juurde kohale, kus ta saab seda 8 tunni jooksul proovida ja oma põldu harida. Kibedaim tööaeg on kevadel ja sügisel. Mõnel päeval tuleb 700 km maha sõita, sest tööpiirkond on lai. Hommikul kell 6 sõidad välja ja vastu ööd jõuad koju tagasi,“ kirjeldas ta oma praegust tööd.Eesti künnivõistluste traditsiooni algatas Carl Robert Jakobson 1874. aastal. Eestis on künnimeistrivõitlusi regulaarselt korraldatud alates 1965. aastast. Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppetalu maadel korraldab Eesti Künniselts võistlusi 2005. aastast. Eraldi võistlused on tavaatrade ja pöördatradega kündjatele. Esimest korda osales Jüri Lai künnivõistlusel 2003. aastal: „Ega ma ise minna tahtnudki, aga Estoniast saadeti.“Isa eeskujul on künnimeistrivõistlustest osa võtnud ka poeg Kristjan, kes on pöördadra vabaklassis kolmekordne meister.Võistlused vältavad kaks päeva: esimesel päeval võetakse ette kõrremaa, teisel rohumaa ja hinnatakse vagusid. „Rohumaa on kõvem sõna. Kui kaks meest saavad ühepalju punkte, siis võidab see, kellel on rohumaa kündmisel paremad tulemused. Hinnatakse 12 elementi: üldilmet, külvialust, vagude sirgust, umbrohtude hävitamist, sügavust, otste tegemist... Vaopõhi ja ärakeeratav viil peavad olema ühtlased,“ loetles Jüri nõudmisi. Võistlusmaa pikkus on 100 meetrit, laius tavaadraga 20 meetrit, pöördadraga ühest otsast 16 m ja teisest 24 m – künda tuleb 0,2 hektarit. Väga tähtis on avavagu, see peab olema sirge ja ühtlane kogu põllu ulatuses. Märkide seadmiseks antakse igale võistlejale kolm tikku. Tulemus sõltub ka eelvõistlejast ja sellest, milline maa võistlejale satub. „Kui eelnev võistleja teeb kõvera vao, pead sellest edasi minema ja sirgeks ajama,“ rääkis Jüri ja näitas mobiilipilti ühest avavaost, mis nägi välja nagu euronormidele vastav banaan.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Künnivõitja traktor läheb müüki kasutatud kauba hinnaga

Masina valib iga võistleja ise, ader võib olla kahe või kolme korpusega. Jüri võistlusmasinaks on John Deere traktor. Üks neist masinaist, mida ta Stokker Agri tooteesitlejana klientidele demonstreerimas käib. Igal aastal on meistri käsutuses uus võistlustraktor, mis hiljem müüki läheb. Traktoril ilutsev tiitel „künnivõitja“ hinda ei kergita ja auväärse võidutraktori saab ostja kätte kasutatud kauba hinnaga.Eesti künnivõistluse võitjad - tänavu tavaatrade meistriklassis Indrek Zilensk ja pöördatrade meistriklassis Jüri Lai – esindavad Eestit rahvusvahelistel kündmise maailmameistrivõistlusel. Võistlused on viinud Jüri paljudesse erinevatesse riikidesse. Sel aastal toimusid võistlused Prantsusmaal ja seal jäi ta 20. kohale. „Nii kehvasti kui nüüd, pole mul MM-il varem läinudki. Esimesel korral kui rahvusvahelistel võistlustel käisin, jäin 19ndaks – see toimus Leedus. Rootsi võistlustel sain 2011. aastal kõrremaal 6. koha ja rohumaal 8. koha,“ meenutas ta saavutusi.Kaugeim paik, kuhu Jüri võistlema on sõitnud, on Uus-Meremaa. Kui tavaliselt võetakse võistlusele oma traktor ja adrad kaasa, siis Uus-Meremaale võeti vaid ader. „Võistlused toimusid NZ lõunasaarel Christchurchi lähedal. Seal oli enne meie tulekut tublisti sadanud, võistluste ajaks oli savine maa aga niivõrd  kuivanud, et kündmine oli võrreldav tuhaploki viilimisega,“ rääkis Jüri. Kündjail tuleb erinevatel maadel arvestada erineva pinnasega. Ideaalne muidugi, kui saaks eelnevalt võistluse asukohamaal harjutada, ent see on kallis, sest kohapeal tuleb harjutusmaa eest maksta. Paljud Jüri konkurendid seda võimalust siiski kasutavad ja see võib olla üks põhjus, miks Eesti mehed maailmameistrid veel pole.

Maailma parimad kündjad on britid

„Võidavad enamasti šotlased, iirlased, inglased, ka austerlased ja vahel mõni prantslane. Austerlased tulevad kohale juba nädal-paar varem, et harjutada,“ märkis Jüri. „Üldse tuleks enne MM-i harjutada vähemalt 3 kuud, aga meil siin ei ole sellist võimalust ega tule ka. Austerlased teevad võistlusteks ettevalmistusi 5 kuud ja seal on esikolmikusse tulnud ka paarikümneaastased tüdrukud.“Lisaks pikemale harjutamisajale on paljudel võistlejatel ka treener. Kabiinist  ju kündja ise ei näe, kuidas hõlm töötab ja viil kukub – iga mutri keeramine mõjutab tulemust. Proovipäeval on võistlustel kohal adrainspektorid, kes masinad üle vaatavad. Ehkki tänapäeva traktorid on digitaalselt juhitavad, tehnika viimast sõna võistlustel kasutada ei tohi. „Reeglid on paigas, kontrollitakse ka üle, et kapotile poleks mingeid märke (värvijutt või isoleeritükk) tehtud. Hõlmapikendil on oma lubatud pikkus ja paine, mis šablooniga üle mõõdetakse,“ rääkis kündja.

Kallis hobi

Kündmine on kallis lõbu, mida võistleja omast taskust kinni maksta ei jaksaks. Tasuda tuleb künniseltsimaks ja võistluste osavõtumaksud, tehnika transport on üsna kallis ning pikemate sõitude puhul ka lennupiletid ja muud kulud.Jüri Laial on toetajaid läbi aastate jagunud. Võistlustega seotud kulutused kannab tööandja Stokker Agri, kelle poolt ka traktor, kütus ja tasustatud harjutusaeg. Toetajateks on veel AS Dotnuvos Projektai ja kunagine kauane tööandja Estonia OÜ, kes Jürile harjutamiseks ja vagude tegemiseks maad annab. Võistluste võitjatele rahalisi auhindu ei jagata. „Ma usun, et ettevõttele on need võidud siiski hea reklaam. Ja kui ka paar masinat seetõttu ostetakse, on kasud sees,“ nentis Lai.Jüri tunnistas, et viimastel aastatel on ta iga kord pärast võistlusi mõtelnud, et lõpetab osalemise. „Aga niikaua, kui tervis kannatab, ikka osalen. Künnivõistlustel osalejatele vanusepiirangut seatud pole – jalad peavad terved olema, et jaksaks mööda põldu joosta ja tikke paika sättida. Mul on hea takka utsitaja ka – abikaasa Piret, kes on ristitud Künnimammaks. Piret on mul kõikide võistluste ajal põlluotsas ja tema kingitud mänguloom traktorikabiinis talismanina kaasas,“ kiitis ta abikaasat, kes ametis kultuurimaja juhatajana.

KOMMENTAAR Jüri Lai on Stokker Agri müügi raudvara

Andres Suitso, Stokker Agri müügijuht

Jüri on meie raudvara ja loomulikult on see firmale kasulik, kui meisterkündja ise tooteesitlejana tegutseb.

Ta oskab läbi praktilise kogemuse klientidele kõik hästi lahti seletada. Midagi ei jää teoreetiliseks ja konkreetse masina kasutamise käigus näidatakse kliendile ära, kuidas masinat õigesti seadistada ja mida kasutamise juures arvesse võtta. Jüri on ju väga pika põllumajanduskogemusega ja kõikide masinate - nii kombainide kui traktorite -  peal oma ristsed saanud.Stokker Agri on tema võistlemist igati sponsoreerinud ja toetanud: maksnud osalustasud ja reisitasud nii Olustvere künnimeistrivõistlustel kui maailmameistrivõistlustel.  Jüri on meie jaoks suur väärtus ja teisiti poleks see mõeldav. Künnivõistlused toimuvad paraku kõige magusamal demode tegemise hooajal ja on päris keeruline, kui Jüri võistlustega seoses mitu nädalat eemal on. Tema on ju see, kes uusi masinaid üle annab ning võistluste ajaks tuleb meil talle asendaja leida. Samas on ta praegu ainus mees ettevõttes, kes võistlustel käib.Olemegi mõtelnud, kuidas sellist tippklassi meest paremini rakendada. Inimesed jäävad vanemaks ja väsivad, lisaks tuleb tunnistada, et praegu võtame temalt mitu nahka. Müüdavate masinate arv on aastate lõikes tõusutrendis ja näeme, et Jürile on kõrvale vaja abilist. Püüamegi leida mehi, kes tema kõrval välja õpiksid. Järgmisest aastast plaanime juurutada koolitusprogrammi kõikidele müügimeestele ja hakata tegema professionaalseid tooteesitluse demosid - Jürit näeme seal sisekoolitaja rollis. Tahame, et ta ikka edasi võistleks, aga näeme, et tema kogemused võiksid aidata kolleegide professionaalset taset tõsta.

Autor: Tea Taruste