Eraladustamise abi toetab lihatööstuseid, mitte seakasvatajaid

Sealiha eraladustamise toetus Euroopa Liidu poolt on igati vajalik meede, kuid see meede on mõeldud eelkõige lihatööstustele ning aitab vähe ja kaudelt seakasvatajaid. Antud meede aitab lihatööstustel vähendada sealiha ladustamise kulusid, mis on puhtalt Euroopa Liidu poolt välja töötatud turukorraldusmeede, mille raames on taotlejal võimalik kuni 150 päeva ladustada sealiha külmlaos ja saada ladustamiskulude katteks toetust.

Eesti seakasvatajad rõhutavad, et eelkõige peaks mõtlema strateegiliselt kuidas seakasvatajaid abistada ning siinkohal tuleb ette võtta konkreetsed prioriteetsed tegevused:1.    Põhikarja otsetoetused, mis toetaks otseselt farmerite huvi ning võimalust seakasvatusega edasi tegeleda. Praegusel juhul on reaalne, et Eestis on järgmisel aastal 30% põhikarja vähenemine, mille tagajärjel realiseeritakse 250 000 nuumsiga Eestis vähem.  

2.    Sigade Aafrika katk tuleb metsas kontrolli alla saada ning viia miinimumini. Selleks tuleb toetada jahimehi.3.    Tsoneeringuid tuleb võimalikult kiiresti vähendada, et tõsta eesti sealiha ja elussigade hinda, mis võimaldaks farmeritel kiiremini ilma riigi abita hakkama saada. Selles suunas on juba liigutud uue seakatku tsoneerimise eelnõuga Euroopa Komisjonis, mis peaks tooma tsoneeringute süsteemi natuke paindlikkust ning andma tsoneeringu lõppemise kohta ajalise perspektiivi.4.    Vaadata üle praeguse tsoneeringute süsteemi kasutegur üldiselt ning teha vastavasisulised ettepanekud Euroopa Komisjonile. Näiteks võiks mõelda, et kas need seafarmid, kus on kasutusele võetud kõrged bioohutusmeetmed, võiks üldse geograafilisest tsoonist välja arvata.

Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid moodustavad 95% Eesti seakasvatusest.