- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väetama saab minna alles aprillist
Keskkonnaministeeriumi vastuses põllumeestele toodi välja see, et veeseaduses ei ole ette nähtud võimalust lühendada väetiste laotamise piirangu kuupäeva, mis on 31. märts.
Nimetatud kuupäev on sätestatud paljuaastaste agrometeoroloogiliste vaatluste tulemuste alusel, mille keskmisena algab vegetatsioon aprilli keskpaiku. Eesti Taimekasvatuse Instituudi vaatlused kinnitavad eelnimetatud fakti. Instituudi kodulehel olevate erinevate aastate agrometeoroloogiliste ülevaadete kohaselt on kevadine vegetatsiooniperiood küll mõnevõrra varem alanud, kuid mitte märtsis.
2013. aasta üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) algas 16. aprillil (7 päeva vaatlusperioodi 1922-2010 keskmisest varem, püsiva lumikatte kadumise ajal). 2014. aasta üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) algas 18. aprillil (4 päeva vaatlusperioodi 1922-2013 keskmisest varem).
Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt pöördub temperatuur alates märtsi teisest dekaadist tagasi miinuspoolele ning prognoositakse pakast. Seejärel prognoositakse järgnevatel päevadel lume- ja lörtsisadu. Kuuprognoosi kohaselt on kuu lõpul oodata rohkem sadusid. Seega sarnaneb käesoleva aasta märts eelmise aastaga, kus samuti järgnes soojale perioodile pakane ja lumi, mis välistas põllutööd.
Lisaks väetiste laotamise keeluajale on veeseaduses sätestatud ka keeld laotada väetisi külmunud, lumega kaetud, veega küllastunud ja üleujutatud pinnale. Nimetatud sätte eesmärgiks on vähendada laotatud väetiste leostumist ja ärakannet pinnalt vihma- ja lumesulaveega. Lisaks veekeskkonna kaitsele omab see tegevus ka majanduslikku mõju põllumehele, sest laotatud väetis ei jõua taimedeni vaid vette.
Seotud lood
Lugeja küsib: Kas 2015. aastal on Põllumajandusamet andnud loa suvirapsi ja -rüpsi seemnete külvieelseks puhtimiseks maakirbu kahjustuste vältimise eesmärgil?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
1
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Juust ja kohukesed tõid Valiole kasumirekordi – kasv üle 70%
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele