- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väetama saab minna alles aprillist
Keskkonnaministeeriumi vastuses põllumeestele toodi välja see, et veeseaduses ei ole ette nähtud võimalust lühendada väetiste laotamise piirangu kuupäeva, mis on 31. märts.
Nimetatud kuupäev on sätestatud paljuaastaste agrometeoroloogiliste vaatluste tulemuste alusel, mille keskmisena algab vegetatsioon aprilli keskpaiku. Eesti Taimekasvatuse Instituudi vaatlused kinnitavad eelnimetatud fakti. Instituudi kodulehel olevate erinevate aastate agrometeoroloogiliste ülevaadete kohaselt on kevadine vegetatsiooniperiood küll mõnevõrra varem alanud, kuid mitte märtsis.
2013. aasta üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) algas 16. aprillil (7 päeva vaatlusperioodi 1922-2010 keskmisest varem, püsiva lumikatte kadumise ajal). 2014. aasta üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) algas 18. aprillil (4 päeva vaatlusperioodi 1922-2013 keskmisest varem).
Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt pöördub temperatuur alates märtsi teisest dekaadist tagasi miinuspoolele ning prognoositakse pakast. Seejärel prognoositakse järgnevatel päevadel lume- ja lörtsisadu. Kuuprognoosi kohaselt on kuu lõpul oodata rohkem sadusid. Seega sarnaneb käesoleva aasta märts eelmise aastaga, kus samuti järgnes soojale perioodile pakane ja lumi, mis välistas põllutööd.
Lisaks väetiste laotamise keeluajale on veeseaduses sätestatud ka keeld laotada väetisi külmunud, lumega kaetud, veega küllastunud ja üleujutatud pinnale. Nimetatud sätte eesmärgiks on vähendada laotatud väetiste leostumist ja ärakannet pinnalt vihma- ja lumesulaveega. Lisaks veekeskkonna kaitsele omab see tegevus ka majanduslikku mõju põllumehele, sest laotatud väetis ei jõua taimedeni vaid vette.
Seotud lood
Lugeja küsib: Kas 2015. aastal on Põllumajandusamet andnud loa suvirapsi ja -rüpsi seemnete külvieelseks puhtimiseks maakirbu kahjustuste vältimise eesmärgil?
Scandagra Leedu tegevjuhi Marius Vasiliauskase kommentaar
Vaibumatu pinge ja hinnatõusu ootus. Tõenäoliselt võtab see kokku praegu ülemaailmsel väetiseturul valitseva meeleolu. Mai keskel Monacos toimunud Rahvusvahelise Väetiseassotsiatsiooni aastakonverents, mis on maailma väetiseturu üks olulisemaid sündmusi, peegeldab seda arvamust ilmselt kõige paremini. Sinna kogunesid suuremad tootjad ja kauplejad, et jagada kõige asjakohasemaid turuanalüüse ja prognoose, mis sel aastal näitasid temperatuuri tõusu maailmaturul.
Enimloetud
4
Eesmärk tootmismaht kahekordistada
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele