Eesti piimasektoril oli mullu 19 uut sihtturgu

Piima ja piimatooteid eksporditi mullu kokku 198,5 miljoni euro väärtuses (-4,9mln EUR võrreldes 2013.a) ning imporditi 59,1 miljoni euro eest (-1,7 mln eurot võrreldes 2013.a). Uute sihtturgude seas oli suurima väärtusega eksport Rumeeniasse (0,9 mln eur), järgnesid Malaisia (0,7 mln eur) ja Saudi Araabia (0,7 mln eur). Rumeeniasse viidi värsket juustu, Malaisiasse vadakupulbrit ning Saudi Araabiasse lõssi ja –vadakupulbrit.

Piima ja piimatoodete suurim turg oli Eesti jaoks Leedu (75,7 mln eurot). Teisel kohal on eksport Lätti (35,5 mln eurot) ja kolmandal Soome (24,4 mln eurot). Alates 2009. aastast sihtriikide seas esimesel või teisel kohal olnud Venemaa langes kaubandustõkete tulemusena 2014. aastal neljandale kohale (17,5 mln eurot).

Eksport Leetu kasvas ligi veerandi võrra

Võrreldes 2013. aastaga kasvas eksport Leetu 24,4%. Kasv tuli peamiselt toorpiima arvelt, mida viidi sinna 10% rohkem kui 2013. aastal. Ehkki teises pooles toimus toorpiima ekspordis suur langus, on aastases võrdluses toorpiima väljavedu taasiseseisvumisjärgse perioodi üks kõrgeim. Kui mais viidi Leetu aasta rekordkogus ehk 18 400 tonni toorpiima, siis novembriks kukkus väljavedu 5600 tonnile.

Leetu viidud piima ühikuhind oli aasta lõikes madalaim septembris, kui tonn piima maksis 229,7 eurot. Leedu jaoks sõltus toorpiima sisseostu vajadus oluliselt Venemaa turust, mis oli Leedu piimatoodete peamine turg juba 2009. aastast. Sellest alates olid kogused vaid kasvanud ning ka 2014. aasta esimene pool oli Leedule väga edukas – piimatoodete eksport kasvas veelgi 15%. Ehkki Venemaale minev toodang hakkas näitama kerget langust, kasvas teiste turgude osatähtsus – olulisele kohale tõusid Itaalia, Saksamaa ja Läti. 2014. aastal avanes Leedule Hong Kongi turg, kust edasi vaadatakse Hiina poole ja tänavu hakatakse eksportima Argentiinasse.

Kaubanduspiirangud vähendasid eksporti Lätti ja Soome

Piima ja piimatoodete eksport Lätti vähenes võrreldes 2013. aastaga 24,3%. Kõige rohkem viidi sinna endiselt toorpiima, ent kogused vähenesid võrreldes varasema aastaga pea poole võrra. Sarnaselt Eestile on Läti toorpiima peamine ekspordi sihtriik Leedu. Kuna Leedu tööstused kaotasid Venemaa näol suure osa oma juustu turust, vähenes aasta teises pooles ka vajadus tooraine järele.

Teine peamine ekspordiartikkel Läti suunal oli väikepakendis joogipiim, mille väljavedu kasvas võrreldes eelnenud aastaga tervelt 73,6%.

Soome viidi 8,8% vähem tooteid, kui 2013. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele viiakse sinna enim juustu, ent 2014. aastal eksporditi seda 13,5% vähem. Soome ja Leedu piimasektorid on ka enim Venemaa embargost mõjutatud. 2013. aastal viis Soome 26% piimatoodangust Venemaale. Näiteks Soome suurim piimatootja Valio viis 2014. aastal sinna 37% oma toodangust. Kaubanduspiirangud tekitasid Soome turul juustu ülekülluse, kuna kadus turg, kuhu viidi keskmiselt 80% juustutoodangust. Kohalikule turule paisati rohkelt odavat, algselt Vene turule mõeldud juustu.

Teine suurem kaubarubriik, mida Eestist Soome viidi, oli hapendatud tooted. Neist suurim oli maitsestamata jogurti eksport, mis võrreldes 2013. aastaga kasvas 17%. Samal ajal langes rohkem kui poole võrra maitsestatud jogurti eksport Soome.

Vaatamata sanktsioonidele oli Venemaa neljas eksporditurg

Mullu jaanuaris ja augustis kehtestatud sisseveopiirangute tulemusel viidi 2014. aastal näiteks juustu Venemaale 93% vähem kui eelnenud aastal. Venemaa turg on Eesti piimatoodetele pea täielikult suletud – mullu septembris ja oktoobris viidi sinna veel vaid eestimaist jäätist, mis ei kuulu keelu saanud kaupade nimekirja.

Kokkuvõttes langes piima ja piimatoodete eksport Venemaale võrreldes 2013. aastaga 65,5%. Vaatamata suurele ekspordi langusele oli Venemaa 2014. aastal kaubanduspartnerite pingerivis neljandal kohal.

Vene kriisi hoop piima kokkuostuhinnale

Eesti Konjunktuuriinstituut on hinnanud kahju Eesti piimasektorile 50 miljonile eurole aastas (tuginedes 2013. a andmetele). Nagu Euroopa Liidus, nii on ka Eestis piima kokkuostuhind võrreldes mullu jaanuariga teinud suure languse. 2014. aasta jaanuaris oli keskmine kokkuostuhind Euroopas 40 senti/l, mis detsembriks langes 33-le sendile; Eesti piimatootjad said aasta esimestel kuudel samuti 40 senti liitrilt, detsembriks oli hind langenud 25 sendini.

Vene turu kadumine tõi teravalt päevakorda uute turgude leidmise eesti piimale ja -toodetele. Võrreldes 2013. aastaga lisandus uusi kaubanduspartnereid 19, mis on hea näide uute ekspordivõimaluste realiseerimisest. Eesmärgiks on aga leida võimalus viia tooteid ka Jaapani ja Hiina turule, mille osas läbirääkimised käivad. Aasiat huvitavad peamiselt kauasäilivad tooted nagu erinevad juustusordid, vadaku- ja piimapulbrid ning või.

Septembri alguses teatas Euroopa Komisjon, et piimasektor saab Venemaa kehtestatud impordipiirangute mõjude leevendamiseks kasutada Euroopa Liidu täiendavaid turukorralduslikke meetmeid – või, lõssipulbri ja teatud juustude eraladustamist ning sekkumiskokkuost. Eesti tööstused ei ole eraladustamise toetust kasutanud, samuti on sekkumiskokkuostu hinnad tööstuse jaoks liiga madalad.

Kokku eksportis Eesti 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest.

allikas: Maablogi

Autor: Mariann Roos