Taimekaitsest õunaaedades

Miks?

Kui 2004. aastal oli õuna- ja pirniaedade pind Statistikaameti andmetel põllumajanduslikes majapidamistes veel 7203 ha, siis 2013. aastaks oli see langenud 1588-le hektarile.

Põhjuseid selleks on kindlasti mitmeid ja peamiseks põhjuseks on ilmselt ikka majanduslik tasuvus aga nagu toodi välja eelmisel aastal Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringus „Põhikultuuride, vähe levinud ja väikse kasvupinnaga kultuuride kaardistamine ning olemasolevate taimekaitse lahenduste sotsiaalmajanduslik uuring väikse kasvupinnaga ja vähe levinud kultuuride puhul“, ei ole Eestis täna saadaval piisavalt vajalikke ja efektiivseid taimekaitsevahendeid, et toota kvaliteetset ja konkurentsivõimelist saaki, mis on kindlasti ka üheks õunakasvatust piiravaks teguriks. Uuringu kohaselt tõid ettevõtjad välja ka probleemi, et kuigi mõningaid taimekaitsevahendeid on küll lubatud kasutada, kuid vähese valiku tõttu kujundavad pakutavad preparaadid taimekahjustajatele juba resistentsust. Mitmete kultuuride puhul on kümne viimase aasta jooksul kasutatud samu 2-3 taimekaitsevahendit, sest rohkem pole neid turule lubatud ning maaletoojate jaoks on turustatavad kogused liiga väikesed, et registreerimisprotseduuri ette võtta.

Satistikaameti andmebaasis on andmed õuna- ja pirniaedades kasutatud taimekaitsevahendite koguste kohta avaldatud ainult 1997…2001. a osas. Antud andmete põhjal kasutatakse enim umbrohutõrjevahendeid, mida kasutati nimetatud aastatel keskmiselt 4,9 kg/ha. Jättes välja ebaloogiliselt suure 1998. a koguse (15,2 kg/ha), on ülejäänud aastate keskmine kasutuskogus 2,3 kg/ha. Lisaks kasutatakse veel seenhaiguste tõrjevahendeid, keskmiselt 1 kg/ha ja putukatõrjevahendeid, keskmiselt 0,8 kg/ha (jättes välja ebaloogiliselt suure 2000. a koguse, kui see oli 8,8 kg).

Kontrolli käigus ei ole tuvastatud taimekaitsevahendite kasutusnõuete rikkumisi Eesti õunaaedades ega ka õuntest võetud proovidest jääke üle lubatud piirmäärade.

Uuringus mainiti, et viljapuudel tekitab probleeme viljapuu bakterpõletik, sest taimekaitsevahendeid selle leviku piiramiseks Eestis ei ole. Vahel juhtub ka nii, et isegi kui mõni taimekaitsevahend on registri andmetel Eestis kasutamiseks lubatud, siis pole seda just tõrje ajal poest või nende müüjatelt saada, sest kogused on otsas.

Lisaks taimekaitsevahendite piiratud saadavusele, tuleb õunaaedade puhul arvestada ka asjaoluga, et tegu on püsikultuuriga, mis kasvab mitu aastat samal kasvukohal. Kui üheaastaste põllukultuuride kasvatamisel on võimalik rakendada külvikorda või viljavaheldust, mis aitab võidelda erinevate taimekahjustajate vastu, kuna erinevatel kultuuridel on enamasti erinevad kahjustajad, siis püsikultuuride kasvatamisel sellest abi ei ole.

Paljud taimekahjustajad hävinevad ka külma talvega, aga selliste pehmete talvedega, nagu kaks viimast aastat on olnud, elavad paljud kahjustajad selle kenasti üle ja alustavad kohe kevadel oma tegevust.

Mis võiks olla lahenduseks?

Kui taimekaitsevahend ei ole Eestis turule lubatud, kuna Eestis ei ole esitatud vastava toote loataotlust, võivad põllumajandusega tegelevad ameti- või teadusasutused või erialased põllumajandusorganisatsioonid loa valdaja nõusolekul taotleda luba samale taimekaitsevahendile samasuguseks kasutuseks ja samasuguste põllumajandustavade järgimiseks Eestis, toote vastastikuse tunnustamise korras. Selliselt saab taotleda taimekaitsevahendi turule lubamist, kui see on saanud turule laskmise loa kas mõnes teises põhjatsooni riigis v kui on tõendatav, et agroklimaatilised ja põllumajanduslikud tingimused on meil võrreldavad riigiga, kus toode on läbinud hindamise. Sellisel juhul peab taotleja tõendama, et sellise taimekaitsevahendi kasutamine on Eestis avalikkuse huvides.

Veel lihtsamaks võimaluseks on mõne juba meil turule lubatud taimekaitsevahendi kasutusala laiendamise taotlemine vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 51 võivad kasutusala laiendamist taotleda lisaks loa valdajale ka põllumajandusega tegelevad kutse- ja teadusasutused, erialased põllumajandusorganisatsioonid ja professionaalsed kasutajad. Seega kui mõni Eestis juba turule lubatud taimekaitsevahend oleks sobilik ka sellistel kultuuridel kasutamiseks, millele seda seni ei ole kasutada lubatud, on loodud võimalus, et uue kasutusala lisamiseks saavad taotluse esitada lisaks loa valdajale ka teised isikud.

Vastavat võimalust võiksid kasutada eelkõige põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid aga taotluse võib esitada ka õunakasvataja (professionaalne taimekaitsevahendi kasutaja) ise, kuna eelviidatud uuringu põhjal on täna loetud ka õunapuu vähelevinud kultuuriks.

Lisaks eelnimetatud võimalustele, näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 ette ka võimaluse erakorralisteks olukordadeks. Nimelt sätestab määruse artikkel 53, et erandina võib Euroopa Liidu liikmesriik eriolukordades anda kuni 120 päevaks loa taimekaitsevahendite turulelaskmiseks piiratud ja kontrollitud kasutuseks, kui selline meede osutub vajalikuks ohu tõttu, mida ei ole võimalik muude vahenditega ohjata. Selline võimalus on ette nähtud juhuks, kui tuvastatakse taimekahjustaja, mille tõrjeks Eestis sobivat tõrjevahendit ei ole, kuid mis põhjustab olulist ohtu siin kasvatatavatele taimedele. Vastava taotluse võivad esitada kõik isikud.

Täiendav informatsioon taimekaitsevahendite turule laskmise loa taotlemiseks saab Põllumajandusameti kodulehelt: http://www.pma.agri.ee/.

.

Autor: Jan-Roland Raukas