Paavo Otsus – mees kes näeb maasikaäris suurt pilti

Eesti mees Paavo Otsus on omandanud maasikakasvatuse teadmised ja kogemuse 10 aastaga Suurbritannia ühest suurimast ja kaasaegsemast põllumajandusühistust – Farmcare Trading Ltd.

„Ülikooli alguses tekkis soov välismaale õpingute tarbeks raha teenima ja kogemusi hankima minna. Mõte sai tehtud teoks ning mõne aja pärast korjasingi juba maasikaid,“ rääkis maasikakasvatusega tegelemise alustamisest Paavo Otsus.

Lihtsast maasikakorjamisest on mees jõudnud aastatega palju kaugemale. Positiivne on see, et Paavo Otsus jätkab oma tegemisi maasikaäris alates tänavusest kevadest vaid Eestis.

„Varem juhtisin pikka aega Šoti regiooni maasikafarmi ja pakkimiskeskuse tööoperatsioone, minu alluvuses töötas 450 inimest. Praegu olen Farmcare´i marja- ja puuviljakasvatuse juhtkonnas ning peamisteks ülesanneteks on strateegiline planeerimine, ROCE (return of capital employed) mudelite koostamine, jaemüügiga seotud tegevused ja ühistegevuse arendamine. Paralleelselt ehitasin üles ka oma maasikakasvatuse Eestis. Aprilli lõpus minu töösuhe lõpeb Farmcare-ga, et saaksin täielikult Eestisse tagasi kolida ning ARAN PM OÜ tegemistele pühenduda. “

Farmcare Trading Ltd on Suurbritannia suurim põllumajandusühistu

Farmcare Trading Ltd kasvatab maasikaid 46 hektaril, umbes 1 meetri kõrgustel lavadel, kus on tilkkastmine. Taim püsib vaid ühe aasta. Lisaks kasvatatakse maasikaid ka avamaal kiletunnelis.

„Seal on erinevuseks võrreldes Eestiga see, et taim saab kasvada kõrgemas vaos, sest pole pinnase läbikülmumise ohtu.  Avamaa taim peab vastu 3. aastat, siis ostetakse uus taim Hollandist,“ selgitas Otsus. „Investeering maasikaistanduse rajamiseks ei ole Inglismaal kuidagi fikseeritud vaid sõltub väga palju erinevatest kasvutehnoloogiatest ning ettevõtte finantsvõimekusest ja farmeri know how-st. Kõige õigem oleks võib-olla võrrelda traditsioonilist maasikate mullas kasvatamist, kus rajamiskulud on võrreldes Eestiga suhteliselt sarnased v.a kiletunnelite maksumus. Ilma kiletunneliteta ei ole samas praktiliselt võimalik majanduslikult edukalt saaki saada sest UK-s sajab 150 päeva aastas, sellest tulenevalt on ka suur risk saagile.“

Investeering kiletunnelitesse tasub ennast ära

Kiletunnelite kulu on suurusjärgus 50 000 eurot hektarile.

„Istandust rajades lisandub siis ka taimede, kilemultši, tööjõukulu, masinatöötunnid ja –kulud jne. Eestiga võrreldes lisandub ülalpidamiskuludele tunnelite kiletamine, hooldus ja kile mahavõtt – kõik kokku 6500 eur/ha, kui aluseks võtta sealne 8,7 eurone miinimum brutopalk,“ rääkis kuludest istanduse rajamisel Otsus.

Samuti tõi ta välja selle, et väga oluline on leida kliimasse sobiv taim, nemad kasvatavad enamasti sorte Elsanta, Sonata, Rumba, Islay, Avarosa, Premier, Linosa, Ischia ning igal aastal tehakse katseid umbes 10 -12 uue sordiga.

Pakkekeskus teab töömahtu 28 päeva ette

Peale marjade koristamist lähevad need pakkimiskeskusesse, kus antakse neile n.ö lisandväärtus. Farmcare Ltd ise ei turusta mitte midagi, maandades sellega nii oma riske vaid maksab turustajale komisjonitasu.

„Pakkimiskeskuse funktsioon on farmi toodangule efektiivne ja kontrollitud lisandväärtuse andmine. Asi toimib lihtsalt – põllul korjatakse marjad 250 g - 454 g karpidesse, transporditakse pakkimiskeskusse, kus toimub detailne kvaliteedi kontroll eelnevalt seatud standardite alusel,“ ütles Otsus. „Tellimused on juba hommikul teada farmi eelneva päeva prognoosi põhjal, mis uuendatakse iga päev 28ks päevaks ette, et saaks koostada müügiprogrammid. Enamus poed kasutavad private labelit ja meie ülesanne on jälgida erinevate poodide standardeid.“

Ühistu pole tarnete pärast trahve saanud

Farmcare Ltd varustab 6 erinevat jaeketti läbi turustusgrupi. „Kuna tegu on ühistegevusega, siis selles protsessis on väga oluline, et iga lüli teeb ära oma töö õigel ajal. Kui kuskil kommunikatsioon on puudulik võivad tagajärjed olla karmid. Kuna turustusgrupis on piisavalt tootjaid siis alatootmise trahve pole mina veel näinud,“ ütles Otsus. „Trahvi võib saada sel juhul kui satub peale vale poe privat label, jaotuskeskuses keegi ajab segamini midagi või kasutakse vana disaini. Üldjuhul on kontroll mitmekordne igas etapis ja selliseid asju juhtub väga harva.“

Farmcare Ltd  saab palju abi tootjaorganisatsioonist Angus Growers, kes aitab nii agronoomilise toe ja nõuande, turustamise organiseerimise (läbi turustusgrupi) ja loomulikult investeeringute leidmise võimalustega.

Paavo Otsus on loonud ka Eestisse oma maasikakasvatuse

Paralleelselt  Suurbritannias tehtule, tegutseb Paavo Otsus ka Eestis, juhtides siinset maasikakasvatusega tegelevat firmat ARAN PM OÜ. Hetkel kasvavad ARAN PM istandustes maasikad avamaal 5 hektaril, lisaks pool hektarit  kasvab kiletunnelites, kus saak oli kolmandiku kõrgem, sest kasvukeskkond on taimedele  soodsam. 2015. aastal on plaan suurendada istandus 9.5 hektarini.

 

 

 

 

 

 

 

 

Maasikaistanduse rajamine ei ole vaid põllu rajamine, see on palju enamat. Otsuse sõnul on maasikakasvatusega seotud kulud  oluliselt suuremad kui seda tavainimene ette kujutab.

„Ei ole nii, et väiksed kulutused ja siis kahe käega kraabitakse raha kokku. Raskeks teeb asja see, et ilmastikuriskid on suured ning pangast raha saada investeeringuks pole just kõige lihtsam. Igal juhul soovitan  riske hajutada, vähemalt ilmastiku suhtes ja kasutada kiletunneleid, et garanteerida jätkusuutlik tarneahel. Ilma tunneliteta võib jämedalt arvutada istanduse rajamiskuluks 10 000 – 12 000 eurot ha olenevalt kättesaadavate sisendite hindadest, taimede arvust hektarile, kastmisvee kaugusest, põllu asendist jne. Juhin tähelepanu sellele, et mainitud sai ainult põllu rajamine. Lisaks on veel vaja teha kapitalimahukaid investeeringuid põhivarasse nagu näiteks marjade jahutamiseks mõeldud hoonetesse, masinatesse ja tehnikasse ning töölised tuleb ka kuhugi hooajal majutada. Nimekirja võiks siia teha väga pika, kuidas alustada edukat tootmist ja odav see ei tuleks.”

Suurtootmisesse sobivaid sorte on vähe

Eestis on probleemiks see, et ei ole piisavalt sorte, mida kasvatada või ei ole neile piisavalt katsetusi tehtud veel.

„On hea magus sort Polka, mis aga ei ole tootjale kõige soodsam variant sest saak ei ole optimaalne ning taimel on palju väikseid marju. Hetkel julgeks ma soovitada ainult Sonatat. Taimedes on suhkrusisaldus suhteliselt kõrge, mis teeb taime külmale rohkem vastupidavaks meie kliimas ja saagikus on rahuldav,“ soovitas Otsus..

ARAN PM maasikasaak korjatakse põllult inimtööjõuabil, kasutades spetsiaalseid korjamiskärusid.

Marjad müüdi enamuses RIMIS

Paavo Otsus ei ole rahul siinse ärikultuuriga, kus väiketootjat tõrjutakse lausa eemale. Järgi jäävad siis vaid turud ja väikepoed. Aga Otsusel on eesmärk teha asju teisiti!

„Eelmine aasta olid meie maasikad müügil Rimis, kus kõik toimis väga hästi. Suur kiitus Rimi ostujuhtidele siinkohal! Osa meie toodangust on müügil ka Tartu ja Tallinna turgudel, vahepeal ka Otepääl ja Võrus. Hetkel on osad lepingud läbirääkimiste järgus veel,“ kommenteeris Otsus. „Eesmärk on teha asju teisiti kui teised tootjad ning liikuda rohkem jaemüügi suunas, kus läbi toodangule lisandväärtuse andmist, tekib palju atraktiivsem ja kvaliteetsem toodang. Kahjuks aga Eesti tingimustes see väga kerge pole sest paljude poodide ostujuhid ei suvatse isegi e-mailidele vastata, mis näitab mingil määral ärikultuuri puudulikkust ja valmistab lausa häbi. Eriti just sellistes tuntud poodides, kes suure häälega välja hõikavad, et a.la meie eelistame kindlalt eestimaist ning ootame kodumaisete tootjate pakkumisi,“ toob Otsus välja ühe suurema probleemi turustuses.

Maailmakaardile ilma ühistuta ei saa

Paavo Otsuse sõnul on Eesti maasikakasvatajatel vaja ühistut, et arendada suurtootmist, sest Eesti turg jääb üks hetk liiga väikseks ning tuleb hakata mõtlema ekspordi peale.

„Selleks, et seda edukalt teha peab olema kvaliteet, garanteeritud maht, kõrged standardid, strateegiline plaan ja koordineeritud tegevus mida üksi on raske ja võimatu saavutada. Ilma toimiva ühistuta pole üldse variantigi marjakasvatuse arenguks. Juhtub see, et need meie arvestatava mahuga tootjad proovivad samamoodi edasi suruda nagu praegu, mõnel õnnestub see paremini kui teisel aga maailmakaardile me ilma toimiva ühistuta ei saa. See on fakt!“

Eesti maasikakasvatajatele soovitusi jagada Paavo Otsus ei taha, sest pole ühtegi Eesti tootjat auditeerinud ega nende tegevust analüüsinud. Aga mõned üldisemat laadi soovitused saab ta anda:

- igaüks pusib omaette - ei saada aru, et koos tegutsemine on edasiviiv jõud;

- vähesed kapitali investeeringud tootmise efektiivsuse tõstmiseks;- ei tunta oma ettevõtet, st pole kontrolli kulude ja tulude üle ning ei osata planeerida rahavoogusid;- puudulikud agronoomilised teadmised ja alarahvastus kõrghooajal, millel on kvaliteediga otsene suhe;- tööjõu puudus;- vanad sordid, mis ei anna piisavalt saaki;- suured ilmastikuriskid (ei kasutada tunneleid);- palju tootjad on turusolkijad (liiga madal hind), kes hakkavad paanitsema päeva lõpus, kui saak hakkab kätte jääma;- puuduvad tootjaorganisatsioonid;- tipptasemel konsulentide puudus.

KES ON KES?

Maasikakasvataja Paavo Otsus

Haridus: Paavo Otsus on lõpetanud Eesti Maaülikooli Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise eriala. Lisaks omandanud Suurbritannias kahel aastal teadmisi värskete toidukaupade trainee farm managerina.

Töökogemus: Enamus Paavo  Otsuse tegemistest on seotud olnud põllumajandusega. Paavo on töötanud 2 hooaega Inglismaal kartulikasvatuses, Austraalias 10 000 ha suuruses taimekasvatusega tegelevas farmis, Taanis kanakasvatuses ja Sotimaal maasikakasvatuses ja pakkimiskeskuses.

Alates aprillist on Paavo Otsus täiskohaga Aran PM OÜ juhataja.

MIS ON MIS?

Farmcare Trading Ltd

Farmcare Trading Ltd on ühistu või siis Eesti mõistes üks väga suur põllumajandus ettevõtte, kus kokku 20 000 hektaril kasvatatakse peamiselt teravilja, aga ka kartulit, juurvilju, puuvilju ja maasikaid. Samuti kuulub firma portfooliosse soliidselt kinnisvara.

- ühitu kasutuses on kokku 20 000 hektarit maad. Maasikafarmi pind sellest on 45 hektarit.

- 2014. aasta ühistu käive oli 81 miljonit eurot. Maasikakasvatuse osakaal käibest moodustas koos pakkimisega 7%.

- 2014. aasta maasikasaak oli 1400 tonni.