Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu Valitsusliidu eesmärgid on nüüdseks paigas.
Maaelu ja põllumajanduse vallas on valitsusliit võtnud järgmised eesmärgid:
Maaelu
Ümberkorraldused juhtimises Kaalume Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde äriühingu loomist, mille kaudu mitmekesistada põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate rahastamisvõimalusi.
Ettevõtlus ja elu maal, kohalike algatuste toetamine
Toetame maaelu mitmekesistamise meetme kaudu sellise maaettevõtluse edendamist, millega säilitatakse või luuakse uusi konkurentsivõimelise palgaga töökohti.Edendame igakülgselt põllumajandus- , metsandus- ja kalandusvaldkonna ühistegevust saavutamaks paremaid positsioone tarneahelas.
Külaliikumise ja kohalike kogukondade toetamine
Ühtlustame olemasolevad toetustegevused terviklikuks „Noored maale” programmiks.Väärtustame ja toetame kohalikke omaalgatusprogramme ning elu edendavaid liikumisi (sh Leader ja Kodukant ning Kodanikühiskonna Sihtkapital).
Põllumajandus
Valitsusliit on seisukohal, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Ühise põllumajanduspoliitika edendamisel tuleb lähtuda poliitikatest, mis vähendavad bürokraatiat. Põllumajandustoetuste ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma. Valitsusliit ei toeta toetusõiguste süsteemile üleminekut.
Uued ekspordikanalid, põllumajandustoodete väärindamine, põllumajandusmaa väärtustamine
Toetame põllumajandustootjaid ja toidutöötlejaid uute ekspordikanalite ja -turgude leidmisel hajutamaks riske senistel turgudel.Toetame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurema lisandväärtusega tootearendusi ja väärindatud toodete üha suuremat ekspordile orienteeritust.Töötame välja seaduse täiendused viljaka põllumajandusmaa kaitsmiseks.
Bioenergia ressursi efektiivsem kasutamine
Koostame Eesti inimeste heaolu kasvuks ja bioressursi efektiivsemaks ning keskkonnasäästlikumaks kasutamiseks biomajanduse strateegia aastani 2030.Soodustame kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu kasutamist.
Taime - ja tõuaretus, keskkonnanõuete kehtestamine
Toetame Eestile ainuomaste ja põliste taimede ning tõugude aretust.Analüüsime keskkonnanõuete kehtestamisel mõju majandusele, arvestades konkurentsiolukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu naaberriikidega.
Eesti toit ja nõuded toidu väiketootmisele
Väärtustame senisest enam kohalikku toitu ja Eesti toidukultuuri viies ellu eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava "Eesti toit 2015-2020".Toetame keskkonnasõbraliku ja ökoloogiliselt puhta mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega.Peame tähtsaks efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval ka põllumajanduse mitmekesistamist, kodumaist aiandust ja talutootmist ning lühikeste tarneahelatega otseturustuse edendamist.Vaatame läbi toidu väiketootmisele ja käitlemisele esitatavad nõuded, et need poleks karmimad EL-i reeglitest, kuid samal ajal tagaksid toiduohutuse ja tööturvalisuse.
Metsamajandus, puidutööstus, erametsaomanike toetamine
Soodustame metsade aktiivset ja säästlikku majandamist, puidutööstuse arengut ja innovatsiooni ning puidu senisest laialdasemat kasutamist.Toetame metsauuendustööde tegemisel kohalikku päritolu metsauuendusmaterjali kasutamist kaitsmaks metsa genofondi.Kehtestame metsaveoautode täismassi piirangu sõltuvalt telgede ja velgede arvust eesmärgiga suurendada metsandussektori konkurentsivõimet ja parandamaks teede olukorda.Jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist.
Kalandus
Toetame Eesti kalatööstuse arendamist.Peame tähtsaks rannakalanduse, siseveekogude kalanduse arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuste toetamist.Täpsustame ja lihtsustame vesiviljeluse arendamiseks vajalike lubade andmise protseduuri.
Seotud lood
Koalitsioonileping vaatab mööda valimiskampaania lubadustest ega paku maaelu päästmiseks enamat „kaalumisest“, „analüüsimisest“ ja „võimaluste otsimisest“.
Reform, IRL ja sotsid lubasid valimiste eel tagada Eesti põllumajandustootjatele võrdsed konkurentsitingimused ELi turul. Tegevusprogrammi eelnõust aga seda punkti ei leia.
2014. aasta jääb Eesti toidutootjatele pikalt meelde – see oli suurte saakide, kasinate hindade ja ebakindlate turgude aasta. Samas oli see aga ka uute lootuste ja sihtide sättimise aasta.
Kütuseaktsiisi tõus mõjutab kõige rohkem aktiivseid põllumajandustootjaid, kes tegelevad ise nii tootmise kui ka turustamisega, ütles riigikogu maaelu komisjoni liige ja Konju kitsefarmi omanik Martin Repinski.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?