Põllumajandustoetuste puhul võib tekkida olukord, kus PRIA keeldub toetuse maksmisest või nõuab juba antud toetuse koos intressiga tagasi.
Kas sellisel juhul on ka taotlejal või toetuse saajal õigus nõuda omakorda PRIA-lt intressi või viivise tasumist? See küsimus sai Eesti kõrgeimas kohtus vastuse 2014. aastal, kus halduskohtule kaebuse esitanud toetuse saaja nõudis PRIA-lt intressi või viivise maksmist.
Esimene etapp vaidlusest sai alguse mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuse määramisest, mis otsustati hiljem investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise tõttu koos intressidega tagasi nõuda. Tagasinõutava toetussumma tasaarvestas PRIA muude toetustega, mis olid samale toetusesaajale veel välja maksmata.
Kuna toetuse saaja ei olnud nõus, et investeeringuobjekti kasutati mittesihipäraselt, pöördus ta kohtusse ning võitis. Kohus leidis, et toetuse tagasinõudmiseks alust ei olnud ning PRIA tagastas toetuse.
Pärast toetuse tagastamist otsustas toetuse saaja taotleda PRIA-lt alusetult kinni peetud toetussumma ja intresside eest viivist võlaõigusseaduse ja riigivastutuse seaduse alusel.
PRIA keeldus viivist maksmast leides, et Euroopa Liidu ja Eesti õigus viivise maksmist ette ei näe, kusagil pole määratud, millistest rahalistest vahenditest tuleb viivist maksta ja milline peaks olema viivise suurus. Samuti oli PRIA seisukohal, et viivise maksmine toetuse saajale on lubamatu riigiabi, mida Euroopa Liidu reeglite järgi maksta ei tohiks.
Viivise maksmisest keeldumine põhjustas teise kohtuasja, kus toetuse saaja nõudis PRIA-lt viivist või intressi. Esimese ja teise astme kohus olid nõus PRIA seisukohtadega, kuid Riigikohus oli kohtuasjas nr 3-3-1-81-13 kahest alama astme kohtust intressi maksmise küsimuses erinevat meelt.
Riigikohtu arvates ei ole toetuse saajal, kellelt toetus on alusetult ära võetud õigus nõuda küll viivist, kuid tal on õigus nõuda riigivastutuse seaduse alusel PRIA-lt intressi kuus protsenti aastas. Riigikohus on ka seisukohal, et intressi maksmine toetuse saajale on kohustuslik sõltumata sellest, kas toetus on rahas tagasi nõutud või on see toimunud tasaarvestusega teise toetuse arvelt. Samuti ei olnud Riigikohus nõus PRIA-ga, et intressi maksmine toetuse saajale oleks lubamatu abi, mis on vastuolus riigiabi reeglitega. Vastupidi, kohus toonitas, et intress ei teeni kellegi tegevuse finantseerimise või hõlbustamise eesmärki vaid on hoopis ebaõiglust heastav abinõu.
Kohtuasjade kokkuvõtteks saab öelda, et vastus pealkirjas esitatud küsimusele on „jah.“
Kui PRIA ei maksa välja toetust, kuigi selle saamiseks on taotlejal õigus või kui toetus nõutakse ebaseaduslikult tagasi, tuleb aja eest, mil raha oli ebaseaduslikult riigi käes, maksta ka intressi. Seega ei ole intressi maksmise kohustust ainult toetuse saajal vaid selline kohustus on ka riigil.
Seotud lood
Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Karl Kask kirjutab omapoolse kommentaari meie veebis 06.07.2015 ilmunud Maaeluministeeriumi vastuväitele. Teemaks olid siis eurotoetused. Põllumajandustoetuste puhul võib tekkida olukord, kus PRIA keeldub toetuse maksmisest või nõuab juba antud toetuse koos intressiga tagasi. Mis juhtub siis, kui PRIA keeldumine või tagasinõue on ebaseaduslik? Kas sellisel juhul on ka taotlejal või toetuse saajal õigus nõuda omakorda PRIA-lt intressi.
Juuli algusest jõustub Eestis üle 225 õigusakti, kuid suurem osa neist ei avalda olulist mõju ettevõtjate tegemistele. Positiivse poole pealt saab kindlasti välja tuua maksukorralduse seaduse muudatuse, mille kohaselt peab riik vähemalt pool aastat maksumuudatustest ette teada andma.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.