Kas tori hobust tead? Tori hobusetõug 90!

Päeva tervitussõnad lausus endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes seisab Riigikogus maaelu edendamise eest maaelukomisjoni esimehena. Tervitussõnad lausuti päeva korraldajate ja külaliste tervituseks Ingliste külavanem Andres Pärn ja Kehtna vallavanem Indrek Kullam poolt.

Üllatuskülalistena austasid tori hobuste rongkäiku teadjamees Igor Mang ja tema lahutamatu kaaslane must koer Sulfa. Koer hüppas peremehe märguande peale rõõmsalt hobuvankrile ja pidas ennast ülal väga koduselt. Härra Mang püünelt tervitusi ei jaganud, kuid andis kõigile soovijatele teada, et laupäevane tähtede seis on perepäevale ja ka puhtatõulisele tori hobusele väga soodus. Nii ka oli. Taevakraanid püsisid kuni õhtuni kinni ja rahvas oli rõõmus.

Perepäeva külastuse registreeris 628 külastajat. Inimesi oli tulnud üle terve eestimaa. Suur osa neid olid linnainimesed, kellele jõudis info perepäevast Maamessi ja Maale Elama messi ning Facebook vahendusel. Ka hobuseid oli tulnud kokku kõikjalt üle Eesti, kaugemad osavõtjad tulid Virtsus, Varbla vallast ja Luunjast. Samuti oli perepäeva korraldajate seltskonnas inimesi, kes ei pidanud vaevaks isegi Valgamaalt kohale sõita. Kaasa toodi rahvale näitamiseks võistlusrakendid ja „sakste“ sõidu kaarikud. Silitada ja sõita sai hobustel, keda meil tänapäeval juba haruharva näeb. Need on hobused, kes on võimelised nii põldu kündma kui ka lastega sõbrustama, hobused, kes teevad täna ilma rakendispordis.

Puhast tori tõugu hobune on tuntud oma rahuliku ja sõbraliku loomuse poolest

Kaasajal on nende hobuste peamiseks ametiks rahva sõidutamine uhke kalessi või ka vedruvankriga. Suur osa neist hobustest on aga lihtsalt oma perele rõõmuks ning elavad mõnusat laste lemmiku elu. Paljud tori hobused on teinud filmistaari karjääri, sest tori hobune on isegi rakettidega paugutamise ja muu sebimise suhtes tavaliselt rahuliku närviga. Mõnda ei häiri isegi reaktiivlennuki müra, kuid… ka tori tõugu hobustel on hingeelu varjatud pool. Näiteks tori tõugu mära Vembu ei karda oma peremehe sõnul kuraditki, kuid kahvatub ja erutub ning hakkab värisema väikeste valgete liblikate ja lihavõttejäneste peale… Suur sugutäkk Sangar, kelle läheduses noorhobused ja teised täkudki hirnatuse alla suruvad, muutub samas väga leebeks ja sõbralikuks, kui lapsed on läheduses.

Lapsi oli aga seekord perepäeval meeldivalt palju. Üllatavalt palju oli ka noori ratsanikke ja kutsareid, kes oma lemmikuid rahvale tutvustasid. Loodetavasti kasvab nendest peale uus põlvkond tori tõu aretajaid/säilitajaid, kes hävimisohus puhtatõulise tori hobuse arvukuse uuesti taastavad. Meie, eestlaste identiteet ja kui soovite ka „eesti nokia“ saab eksisteerida üksnes juhul, kui meie kultuur säilib. Kui kultuuri säilitamise ja väärtustamise helin on ka laste hinge edasi kantud. Puhtatõuline tori hobune on eesti rahva kultuuriväärtus - teadliku aretustöö tulemus. Puhtatõulise tori hobusetõu üle on põhjust uhkust tunda, sest just see hobune on oma tõuväärtuste tõttu tuntuks saanud meist nii ida- kui ka põhjapoolsetes riikides.

Tori hobusetõu juubeli tähistamine sai teoks ühistegevuse tulemusena

Selle tasuta perepäeva korraldasid entusiastid Tori Hobuse Selts MTÜ-st koostöös Ingliste Arendusselts MTÜ ja Lau, Pae ning Saidapere külade rahvaga. Oluline on toonitada, et perepäev, mis kannab järjekorranumbrit 6, oli ka sellel aastal külastajatele tasuta. Sellises mahus tasuta perepäeva ei olegi võimalik korraldada ilma korraldajate suure entusiasmi, kogukonna ja sponsorite abita. Väga oluline panus perepäeva korraldamiseks saadi KOP programmi ja Kehtna Vallavalitsuse poolt. Samuti saadi suur panus kohalikelt ja ka kaugemalt pärit ettevõtjatelt ning inimestelt, kellele ohustatud ja kriitilises seisundis tori hobuse tõu olukord on südamelähedane. Ka külastajatel oli võimalus anda oma panus tori hobuse hüvanguks läbi vabatahtliku sponsoreerimise lemmikhobuse valimisel ja Tori Hobuse Selts MTÜ meenete vastu annetuste andmisega.

Külastajatele jääb sageli hoomamatuks selliste perepäevade korraldamise varjatud pool. Ettevalmistused päeva korraldamiseks kestavad sageli pool aastat ja võtavad korraldajate puhkeajalt palju õhtuid. Külastajate elementaarsete vajaduste tagamine, samuti territooriumite ettevalmistus ja pärastine koristamine nõuab vabatahtlikelt palju töötunde. Ka päev otsa infoletis külastajaid registreerida või meeneid ja õnneloosi jagada, on tegelikult suur koormus. Reeglina neid teenuseid korraldavad vabatahtlikud päeva pidupoolest palju osa ei saa. Eduka päeva õhtul võis näha rahulolu ka teenindajate silmadest. Nad olid andnud oma panuse ohustatud tori hobusetõu säilimiseks. Ingliste, Lau, Pae ja Saidavere külade elanikud aga on kindlad ja veendunud, et nende külad jäävad alles. Nendesse küladesse julgevad ka noored peale õpinguid tagasi tulla ja pere rajada. Nendes külades mõistetakse, et naaber ja ka kaugemalt Eestimaalt tulnu ei ole konkurent, vaid pigem täiendav teotahteline kätepaar.

Puhtatõulisele tori hobusele jääb aga üle vaid soovida palju õnne ja loota, et toetajate entusiasm ei rauge ning ka Eesti riik ohustatud tori hobuse tõule suuremat tähelepanu pöörab.

 

Autor: Ants Kuningas