Marek Linnutaja: Novalogic andis võimaluse kuuluda omanike ringi

Marek Linnutaja sõnul on viimane aasta möödunud linnutiivul. "Möödas on täpselt aasta KEVILI'st lahkumisest. Esimesed kuud pärast lahkumist analüüsisin pakkumisi, mis olid tulnud pärast seda, kui KEVILI'st lahkumise teatavaks olin teinud. Varem olin kõikidele küsijatele öelnud, et enne uue asjaga ei tegele, kui vanale on saanud joon alla tõmmata," ütles Linnutaja ja rääkis, et siis tuli veel tegeleda paljude erinevate KEVILIt puudutavate teemadega. "Rõngu terminali ehitamise planeerimine sai käima lükatud, KEVILI majandusaasta aruanne auditeeritud ja kinnitatud ning Üldkogu läbi viidud. Ja kõige lõpuks veel KEVILI 10. juubel peetud, mis toimus 10. aprillil ja oli ühtlasi ka minu viimaseks tööpäevaks."

Linnutajale tuli erinevaid uusi tööpakkumisi kümne ringis, seda nii Eestist kui piiri tagant, nii Idast kui Läänest, nii põllumajandussektorist kui väljastpoolt. "Võtsin aega nendega tutvuda ja läbirääkimisi pidada. Ühe asja olin enda jaoks selgeks mõelnud - soovisin asuda tegutsema sellises ettevõttes, kus ka ise omanike ringi saaksin kuuluda. Eesti Viljasalve omaniku Tõnis Leetjõe poolt tehtud pakkumine tundus valikutest kõige mõistlikum ning ka meie "veregrupid" sobivad. Pealegi oleme tundnud üksteist juba 15 aastat. Seetõttu saigi eelmise aasta 1. juulist käed löödud ning Novalogic nimelisse ettevõttesse panustama alustatud," põhjendas Linnutaja uue töökoha valikut.Aastad KEVILIs olid õpetlikud

Linnutaja väärtustab KEVILIs oldud aega, sest seal õppis ta nii mõndagi, peamiselt ühistu juhtimise kogemust, sest seda tal varasemast polnud. "See aeg andis hea kogemuse suurte investeeringute tegemise valdkonnas. Õpetas suure omanike hulgaga toime tulema, neid inspireerima ja paljuski ka vedama. Õpetas kuidas ühistut kasvatada ja arendada. KEVILI arengust räägivad kõige paremini ehk numbrid, mis olid enne minu ühistuga liitumist ning sealt lahkumisel. Kui 2010. aasta saagist realiseeriti ühistu kaudu 48 000 tonni saake ja osteti 8000 tonni väetiseid ning käive oli 13,2 miljonit, siis 2014. aasta saagist realiseeriti läbi ühistu juba 120 000 tonni teravilja ja rapsi ning osteti 35 000 tonni väetiseid ja käibe numbrid olid ca 50 miljonit eurot," sõnas Linnutaja ja täiendas, et veel sai toona teostatud Roodevälja terminali investeering, Rõngu terminali planeerimine ja koos põllumeestega KEVILI arengukava välja töötamine aastani 2020.Seega kasvas selle nelja aasta jooksul KEVILI'st suurettevõte, koos kõige sellega kaasnevaga. Samas õpetas see aeg Linnutajale ka seda, kui oluline on inimeste vaheline kommunikatsioon ja kuidas erinevad inimesed võivad erinevatest asjades aru saada.Novalogicu esimene edukas aasta

Linnutaja uus töine väljakutse on Novalogic OÜ, mis on uus, alles 2014. aastal alustanud firma. Esmajoones keskendub ettevõte teraviljale ning selle kõrvalt ka söötade transiidile ning müügile. "Juba esimene täisaasta, ehk 2015, näitas ettevõte täiesti korralikke numbreid. Aasta käibeks kujunes 8,7 miljonit eurot ning ka "joone alune" jäi plussi. Ligi pool sellest oli Eestist tehtav teraviljaeksport ja ülejäänud käive siis transiit Venemaa ja Kasahstani suunalt läbi Läti sadamate. Sihtturud on peamiselt Euroopa riigid aga samuti ka Aasia. Eestist lähetasime esimesel aastal neli esimest laevatäit saake välja kolme sadama kaudu - Kunda, Muuga ja Pärnu. Muugal olime just meie need, kes võtsid MGT (Muuga Grain Terminaal - toim.) kõrval kasutusele ka teise ladude kompleksi - Transiidikeskuse ASi laod, kuhu õige pea järgnes ka Scandagra. Põhiliseks põhjuseks oli teravilja vastuvõtu kiirus, sest seal saime viljakoormad maha 0,5-1 tunniga, samas kui MGT-s pidid autod tihti 4-5 tundi, aga teinekord ka terve tööpäeva seisma. Samuti tegime koostööd Eesti ja Läti teravilja ostjate-müüjatega," rääkis tehtust Linnutaja.Viljaäris loevad suhted

Marek Linnutaja usub, et Novalgicul saab olema kindel koht Eesti teraviljaturul, sest suur osa viljaärist tehakse ikkagi isiklike suhte pealt. "Meie soov on ühene - olla oma parteritele kõige usaldusväärsem partner. See tähendab rääkida asjadest ausalt, nii nagu nad on ning pidada oma sõnadest-lubadustest alati kinni. Kindlasti ei saa uuel tegijal viljaturule sisenemine kerge olema, sest "kahel käel plaksutajaid" tulijaid ees ei oota, aga keskendudes esialgu konkreetsetele kultuuridele - kaer, hernes, toidunisu ning otsesuhetele teravilja ostjatega, usun et ka meie jaoks on olemas "koht päikese all" ja mingi turuosa hõivamine on täiesti võimalik. Seda enam et uusi usaldusväärseid tegijaid siia turusegmenti viimaste aastate jooksul väga sisenenud ei ole," on Linnutaja tuleviku suhtes optimistlik ning täiendab, et veel ühe alternatiivi omamine pole põllumeeste jaoks üldse mitte paha variant. "Mis aga puutub teistesse tegevustesse, nagu näiteks tootmissisenditega tegelemine, siis välistada seda ei saa, kuna kogemused ja kontaktid on varasemast olemas, aga esialgu prooviks siiski viljaäri korralikult käima saada."ÜKS KÜSIMUS: 

Kas meie turule mahuks veel mõni teraviljakasvatajate ühistu?

Marek Linnutaja

Kindlasti mahub Eesti turule rohkem kui üks teraviljakasvatajate ühistu, sest kui võrrelda piimaühistutega, siis ka neid on ju Eestis rohkem kui üks. Samuti kui vaadata meie lõunanaabreid lätlasi ja leedulasi, siis ka seal on mitmeid teravilja ühistuid, mis on pigem regionaalsed ja kannavad ühe või teise piirkonna huve. Samuti võivad ühistud olla kultuuripõhised, nii nagu ka Eestis on juba olemas maheühistu Wiru Vili. Usun et see on aja küsimus kui need tekivad ning ka praeguse maaeluministri ning valitsuse suund on selgelt ühistulist liikumist toetav, seda korratakse igal sammul. Ka mitmed Aasta Põllumehed ja Põllumajanduse Tippjuhid on rõhutanud ühistulise liikumise tähtsust. Loodetavasti mõeldakse oma sõnu ka tõsiselt, mitte ainult nende ühistute vaatenurgast, kes juba turul olemas on.