PÕLLUMEHELT PÕLLUMEHELE: Muld ja Kalde jagasid kogemusi

Nii Muld kui Kalde rääkisid oma ettevõtetes tehtud otsustest ja planeeritavatest tegevustest pärast 2014. aasta kriisi. Kuidas saab olla tänases olukorras jätkusuutlik, mis on hästi ja mida tuleb ellujäämiseks veel üle vaadata – oli nende ettekannete sisuks.

Sellise praktilise teemapäeva, kus põllumehed ise oma ettevõttes tehtust ja plaanitavast rääkisid, korraldas Anu Ait OÜ. „Tänases olukorras on ettevõtte juhtimine soovitud eesmärkide suunas muutumas keeruliseks  ülesandeks, eriti kui arvestada viimase aja ebakindluse suurenemist ettevõtluskeskkonnas. Ettevõtte edu eelduseks on põhjalikult läbimõeldud otsused ja strateegiliste partnerite valik. Tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas on ainuõigeks ellujäämise võimaluseks muutustega kaasa minna. Samal ajal ei ole ettevõttes muutuste läbiviimine kiirelt lahendatav ülesanne, vaid keeruline protsess, mis õigesti teostatuna tagab mitte lihtsalt muutuste vajaduse mõistmise, vaid paneb inimesi muutusi omaks võtma,“ rääkis seminari avasõnades Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme. „Tootmisfirma konkurentsivõimel on kaks dimensiooni: esiteks turundus, innovatiivsus ja tootearendus ning teiseks protsesside efektiivsus. Ehk siis tuleb mõelda ja analüüsida mitmel tasandil -  kas me teeme õigeid asju õigesti ja kas me teeme õigeid asju?  Väärtustatud on eeskätt kuidas teha asju õigesti.“

Hellenurme täiendas, et tippjuhi töö number üks on strateegiline juhtimine ja tegelikult peab mõistma kolme küsimuse olemust:

- Millist väärtust ja kellele loome?

- Millest sõltuvad  kulud?

- Kuidas selles ärivaldkonnas olla jätkusuutlik?

Seetõttu saigi kutsutud oma kogemusi jagama tippjuhid, kuidas nad tänases olukorras oma ettevõtte juhtimist planeerivad.

Hellenurme sõnul nägi ta teema vajalikkust ka koostöö pärast. „Oluline on jagada omi kogemusi, kõige paremini õpib ju teiste tehtust. On väga tähtis, et me sel keerulisel ajal, nagu praegu on meie piimanduses, suudaks omavahel asju arutades, üksteist toetades, leida säästvaid ja efektiivseid lahendusi. Ma tänan aususe, avatuse ja usalduse eest, mida meie esinejad seminaril meile pakkusid. Oma ettevõtte numbritest ja plaanidest ju tegelikult ei taheta rääkida, ammugi siis konkurentide, teiste põllumeeste ees,“ lausus Hellenurme.

 

Margus Muld: eelarve on meie firmas „püha lehm“ ehk kõige tähtsam tööriist

Margus Muld on kindel, et ettevõtet ei saa juhtida, kui sul pole aimu reaalsest seisust versus planeeritud eesmärgist. Selleks on nendefirmas kõige olulisemaks juhtimisvahendiks eelarve.

„Trigon Dairy Farming Estonia näol on tegu suurfirmaga, meil on kokku 3500 lüpsilehma, samapalju noorloomi. Kolme farmi peale on meil kokku 170 – 175 töötajat, nendeks on siis Kaius, Kärlas ja Väätsal asuvad farmid. Minu nägemus on see, et farmid peavad veelgi suuremaks kasvama. Nii on võimalik saavutada suurem efektiivsus. Maailm tahab saada järjest odavamat toitu, peame minema suuremaks ja kuluefektiivsemaks. Piimatoodang on meil kõrgeim Kaius, üle 12000 kilo, Kärlas on see 10200 ja Väätsal 10300 keskmiselt,“ tutvustas lühidalt ettevõtet Muld.

Kriis kestab veel vähemalt kaks aastat, arvas Muld. Seega tuleb omi tegevusi planeerida kriisi järgi. „Oluline on jälgida loomade arvu ja planeeritud piimamüüki. Sel aastal plaanime müüa 37 tuhat tonni piima. Mingil määral me saame mõjutada ka hinda. Eelarves on meil 230 eurot tonni kohta planeeritud tänavu piima hinnaks. Kui piima hind oleks 27 senti liiter, oleksime nullis. Hetkel aga toodame miinust,“ ütles Muld. „Igal juhul on tänane reaalsus see, et me ei suuda selle madala piimahinnaga loomi ära toita ja seepärast tuleb leida lahendus, mis oleks jätkusuutlik. Samas, ei ole me reaalselt midagi teistmoodi küll teinud eelnevatest aastatest, just loomade söötmise poole pealt. Oleme igapäevaselt oma kulusid ja tulusid jälginud. Oleme küll rohkem arvutanud ja me ei ole investeerinud nii palju kui tahaks või vajaks.“

Numbrid peavad olema jälgitavad ja arusaadavad

Ahti Kalde: raske aeg tuleb enda kasuks tööle panna

Möödunud aastal saadi teravilja ja õlikultuuride saagiks kokku 20 000 tonni, kulusid selle tootmiseks tehti 2,7 miljonit eurot, see sisaldab kõiki kulusid - taimekaitset, traktoritunde, rendimakseid jne.  Tänavuse aasta eesmärgiks on vähendada üldkulusid, sealhulgas tööjõukulusid.

Sadala Agros on 26 inimest, kes otseselt tegelevad taimekasvatustöödega ja söödavarumisega.  Nende inimeste tööpõld on 6800 hektarit põllupinda. Inimesi on palju ja töid ka, seepärast tuli leida mingi tehniline lahendus, et seda infovoogu kontrolli all hoida ning seda analüüsida. Sestap leiti lahenduseks äpp TERAKE.

„Meie soov oli kasutada programmi masinate mototunni ja töötajate tööaja mõõtmiseks, aga ka materjalikulu arvestuseks. Meie programm on ka otse ühendatud põlluraamatuga ja PRIA kaartidega. Iga töö lõpus jookseb info kohe aruandesse (tööaeg ja materjalide kulu) ning ka otse põlluraamatusse. Nii saame info reaalajas ja see annab meile võimaluse teha juhtimisotsuseid kiiresti ja arusaadavat ning suunata tootmisprotsessi kulgu,“ rääkis Kalde.

Ahti Kalde sõnul on oluline saada töötajad kogu protsessis osalema, kaasa mõtlema ja ise ka lahendusi välja pakkuma, siis alles hakkab selguma kogu meeskonna tegelik sisu. „Tööaja mõõtmine oma olemuselt on raha kulu kokkuhoiu koht aga see ka distsiplineerib tööaega ratsionaalselt ning efektiivselt kasutama. Kui kõik 26 inimest korraga tööl on, siis maksab nende töötund kokku ettevõttele ca 200 eurot. Järelikult on oluline tööaja sees ära teha võimalikult palju kasulikku tööd. Meie omalt poolt katsume meeste päeva teha võimalikult lihtsaks, nii viime näiteks sooja toidu põllule, et hoida kokku kulutusi lõunal käimiseks. Hangime töötajatele parimad masinad ning haakeriistad, kus ei hoita kokku töötaja mugavuse arvelt.  Nii hakkavad inimesed ise osalema protsessis ja üritavad oma töö ära teha võimalikult kiirelt ja kvaliteetselt.“

Karel Kuningas: ilma andmeteta ei saa

Sadalas on kasutusel äpp TERAKE, mis annab kiire ülevaate tehtust. Info sisestatakse viie nupule vajutusega. Äppi loojad on olnud tihedas koostöös põllumajandustootjatega ning on aru saanud millisest otsast tuleb tulemust mõõtma hakata. „TERAKE on kiire, lihtne ja täpne tööaja mõõtmise abimees, mis aitab jooksvalt täita vajaliku infoga põlluraamatut ning hoiab ettevõtte kulud kontrolli all. Kõik kulud on kontrolli all ehk Terake säästab kasutajale hulga aega ja raha - masinakulud, tarvikud ja materjalid, tööaeg ja juhtimiskulud. Kõik andmed lisatakse töö käigus tööprotsessis osaleja enda poolt, mis annab kõige täpsema ja vahetuma informatsiooni põllul toimuvast,“ rääkis Kuningas ja lisas, et äpi arendusele kulus 3 kuud aga 48 tunniga suutis kogu Sadala meeskond rakenduse edukalt tööle panna.

Aktiivne tööaeg on paremini planeeritud ja ei kulu tühja

Alustada tuleb masina valikust, seejärel töö nimetus ning järgmisena haakeriist. Neljas valik on põld, seda tuleb valida ainult siis, kui tööd tehakse põllu peal. Seejärel tuleb sisestada traktori mototunnid ning adblue ja vajadusel lisainfosse täpsustav kommentaar. Kui üks tööülesanne läbi saab, tuleb lõpetada eelnev töö ning kirjutada traktori mototunnid. Kui tööd tehakse põllu peal, siis on algus sama – tuleb valida masin, tööülesanne ja haakeriist. Neljandas etapis tuleb valida põld, kus tööd tegema hakatakse seejärel algus mototunnid ning tööd alustada. Töö lõpetamisel tuleb valida materjalid (kui on tehtud töö materjalidega) lisada sinna õige materjali nimetus ning kulunud kogus. Seejärel suunduda töö lõpetamisele ning kirjutada lõpu mototunnid ning vajadusel lisainfosse täpsemad kommentaarid.