Helve ja Juhan Särgava: Rukkikasvatus on auasi

Saidafarmis on hetkel 500 looma, kellest 200 on lüpsilehmad. Et tegu on mahefarmiga, siis on kevadel-suvel loomad karjamaal aga lisatoiduks kasvatatakse ka teravilja, sealhulgas rukist.

"Maad on meil 1000 hektarit, tänavu külvasime 220 hektarile teravilja. Rõhk on siiski rohumaadel, kus karjatame. Külvikord näeb ette, et kasvatame rukist, otra, kaera ja siis kolm aastat ristikut. Rukis on hea ja tänuväärne kultuur, sest meil on savimaad ja rukis on väga leplik nii kehva mulla kui põua suhtes," selgitas Saidafarmi juht Juhan Särgava.Rukist külvatakse Saidafarmis tavaliselt 30-60 hektarit, oleneb aastast ja ilmast sügisel, kas saab külvata või ei. "Kasvatan rukist ja olen tänulik, sest saan "kolm saaki". Esiteks korjan terasaagi, teiseks põhu ja kolmandaks saan maa viljakust parandada, sest rukis on hea kultuur oma pikkade, pea 1,2 meetri sügavusse ulatuvate juurtega, mis just savistel ja äratrambitud maadel mulda õhutavad ja sinna ohtralt orgaanilist ainet annavad. Vihmasel ilmal imendub vesi paremini ja põua ajal saab taim sügavamatest kihtidest vee kätte," ütles Särgava ja lisas, et kuna neil on sügavallapanuga laut, siis rukkipõhk allapanuks on ideaalne.

Rukis on südameasi

Lisaks rukkipõllult saadavale leivaviljale on suvealul imeline vaatepilt õitsev rukkipõld. "Midagi kaunimat ei ole ju olemas, kui on rukkipõld ja põllul rukkililled, sekka ka mõni mooniõis. Samuti on rukkipõld imekaunis, kui on rukki põllu õitsemise aeg. Just siis, kui on õhtu hämarus ja temperatuur läheb jahedamaks ning rukki õietolm tõuseb kõrgemale õhku ja põllu kohal on selline tihe seisev õietolmu pilv, siis see on selline igasuvine vaatepilt, mida alati oodata," ütles Saidafarmi perenaine Helve Särgava. Juhan Särgava täiendas seda kena mõtet lühidalt: "On inimesi, kes on seda pilti näinud ja on neid, kes seda pole. Ja need viimased on paljust ilma jäänud."