Põllumehed ootavad Siim Kallaselt maaelu päästmist

„Arutlesime potentsiaalse presidendiga põllumajanduse kui Eesti mõistes väga suure majandusharu üle – kuidas võiks arengud jätkuda,“ ütles Eesti Seakasvatajate Liidu juhatuse esimees ja Ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees Urmas Laht. „Põllumajandus on majandusharu, mis vajab erilist arusaamist ja suhtumist. Kuna põllumajandus on reguleeritud lausa kahel tasandil: lisaks siseriiklikele regulatsioonidele, on ta ka Euroopa poolt tugevalt reguleeritud ala, siis tähendab see seda, et põllumajandus on ühest küljest üle reguleeritud. Näiteks kas või sigade Aafrika katku teemal võiksime olla siseriiklikult palju paindlikumad. Kuid samas ei ole Eesti riik sellesse majandusharusse viimastel aastatel üldse panustanud, kuigi on olnud selleks võimalus,“ selgitas Laht.

„Põllumajandus koos toiduainetööstusega on Euroopa kõige suurem majandusharu ja minu arust on põllumajandus tohutult innovaatiline majandusharu – selles on suur potentsiaal. Kuidas seda ära kasutada ja kuidas sellesse konteksti positsioneerida Eesti – see on väljakutse,“ ütles Siim Kallas. „Eestis on tänu Euroopa abirahadele investeeritud palju põllumajandussaaduste tootmisse, aga vähe töötlevasse tööstusse. See on tuleviku küsimus – kuidas saavutada suuremat lisaväärtust,“ lisas Kallas.Täna, 6. juulil kohtusid Tallinnas Nordic Hotel Forumis Siim Kallas ja põllumeeste suurorganisatsioonide juhid: Eesti Seakasvatajate Liidu juhatuse esimees ja Ühistu Eesti Lihatööstus nõukogu esimees, Markilo OÜ juht Urmas Laht, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige ja Eesti Suurpõllumeeste Klubi liige, Voore Farm OÜ juht Indrek Klammer, AS Rakvere Farmid juhatuse esimees ja AS HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm ning Eesti Põllumeeste Keskliidu president ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, Kõljala POÜ juht Tõnu Post.