Maheteravilja õpiring - innustav ettevõtlikkus, uute lahenduste otsimine ja leidmine

Eri maakondades vaadeldi nelja erineva tootja põlde, hinnati kultuuride ja mulla olukorda, tutvuti kasutusel oleva masinapargi ning tehnoloogiatega. Külastati erinevaid ettevõtteid Ida-Virumaal – Väljaotsa OÜ, Raplamaal – Palsam AVR OÜ, Viljandimaal Kaspar Toomsalu ettevõtet ja Ruukli talu ning Võrumaal – Põlgaste osaühingut.. Kuivõrd kestliku tootmise jaoks on mulla hea seisundi tagamine võtmeküsimus ja selles on tähtsad nii harimine kui pidev taimetoitainevaru hoidmine ning täiendamine, siis teevad kõik ettevõtted tõsiseid pingutusi mullaparandamise nimel. Tallamise mõju kahandamiseks ja mulla struktuuri säilitamiseks püütakse harimisvõtteid võimalikult minimeerida. Kündi kasutatakse vaid üksikute nö probleemsete põldude puhul ning küntakse reeglina kevadel.Mitmeliigilise taimikuga, suure orgaanika mahuga, eelneva vahekultuuri silmatorkavalt positiivset mõju peegeldas väga ilus talirüps Ida-Virumaal Väljaotsa OÜ põldudel. Rüpsi taimed olid eriti võimsad madalama külvinormi korral, kus taimed olid väga hästi arenenud juurestikuga ning muld mure ja vihmaussirikas. Selle ettevõtte agronoom Margus Ess katsetab erinevaid vahekultuuride segusid ja miniharimise viise, samuti looduslike mineraalide, söe ja seemnetöötluse kasutamist. Kuivõrd organismi algareng on määrava tähtsusega ning seemnega kaasa antavad kasulikud mikroorganismid saavad luua soodsamat keskkonda, siis on külvieelne seemnetöötlus efektiivsete mikroorganismidega kasutusel nii Väljaotsa OÜ-s kui ka teistes külastatud ettevõtetes. Kõik on leidnud sellest ka taimetoodangule kasu tõusvat nii nagu erinevate looduslike mineraalide kasutusestki. Mõnedel põldudel oli näha, et kõrval paikneval tavapõllul tehtud taimekaitse oli mõjutanud ka mahepõldu. Selline pritsimistehnoloogia tuleks ka tavapõldudel lõpetada. Rootsis soovitati juba möödunud sajandi üheksakümnendail põllu servi pritsi laiuselt mitte töödelda, et soodustada taimekahjustajate looduslike vaenlaste elutegevust ning nende põldudele siirdumist. Loodus pakub ju tootjale teenust, mida tuleks lahkelt vastu võtta, sest see abi on hindamatu. Teada tuleks, et kasulikke putukaid, sh tolmeldajaid mõjutavad mitte ainult putukatõrjevahendid, vaid ka umbrohu- ja haiguste tõrjevahendid. Nii jõutaksegi lõpuks oma paikkonda sobivate parimate lahendusteni.

Rõhk mulla parandamisel

Mahetootjad püüavad olla võimalikult isevarustavad st tagada kohalik taimetoitainete ringlus kasutades selleks mitmekesiseid külvikordi ning vähendades talvise taimkattega taimetoitainete kadu põldudelt. Liblikõielisi kui looduslikke väetisvabrikuid sisaldavaid külvikordi täiendatakse veelgi vahekultuuridega tõstmaks mullas orgaanilise aine sisaldust, mis on mullaviljakuse ja mulla tervise kandja. Orgaanika sisaldusest mullas sõltub ju nii mullaelustiku toimimine ja sellest lähtuv toitainete taaskasutusse jõudmine kui ka taimejuurte areng ja taime kasv.Mahepõllud üllatasid positiivselt. 

Raplamaal Rait Verrevi majandatud Palsam AVR OÜ põllud paistsid silma väga ühtlaste kultuuridega ning võimas mesikas tõotas tõsist panust mullaparandamisse. Kaspar Toomsalu ettevõtmistes oli äärmiselt huvipakkuv kolme erineva kultuuri segukülv – kaerale talirüpsi ja valge ristiku allakülv. Nii on lootus ühe külviga jõuda kolme koristuseni, sh vähendada tallamist, suruda alla umbrohtumist, vähendada haiguste ning kahjurite levimise riske ja hoida mulda ristikuga konditsioonis. Võrumaa väheviljakatel mägistel muldadel tegutseb sihikindlalt Janek Eerik. Põlgaste OÜ põldudel, kus külvikord koos miniharimisega juba rakendunud, ilmnes rukki ja kaerapõldudel mullaomaduste silmatorkav paranemine. Põlgastes katsetati kaerapõldudel ka orgaanilise väetise Fertilcrop erinevate normidega ning taimed tundusid hoogsat tuge saavat. Normi määramisel tuleks kindlasti lähtuda vastava põllu mulla seisundist.Umbrohtudega oli ettevõtetel probleeme vaid äsja nende kasutusse saadud uutel põldudel. Umbrohud tegelikult juhatavad mulla probleemidele – kindlad liigid tulevad kas happelisemale või tihenenud mullale jne. Kohalikesse tingimustesse sobivate kultuuridega külvikorra ning mullaharimise rakendamisega probleemid lahenevad. Üheski ettevõttes ei olnud märgata haiguste ning kahjurite probleeme, põldudel liikus rohkesti kahjurite looduslikke vaenlasi – jooksiklasi, lepatriinusid jne.Mis murelikuks tegi?

Mis kõikide ettevõtete puhul silma torkas – innustav ettevõtlikkus, uute lahenduste otsimine ning ka leidmine, tahtmine loodusest paremini aru saada ja sellega koos toimida.

Lõpetuseks Dimediumi taimekasvatusagronoomi Olev Sõro väga tabav märkus: tava- ja maheteraviljakasvatust võib võrrelda tippspordiga – kas valida doping ja ühekordne vägev tulemus, mis teisalt organismi kurnab ja haigustele vastuvõtlikuks teeb või pikaajaline treening ja tervislik toitumine, mis tagab edu ja tippvormi aastateks.

Anne LuikEesti Maaülikooli professor