Eri osapooled on selle teemaga tegelenud – keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, rahandusminister, rahandusministeerium ja ka Eesti Energia, ütles Sester eile riigikogu infotunnis.
„Tõsilugu, tänaseks päevaks on tehtud ka ära kalkulatsioonid, milline on Eesti Energia investeeringute maht, mis on olnud sellesse perioodi, milline on tema tulukus. On võetud arvesse kõiki varasemaid otsuseid, mis sunnivad Vabariigi Valitsust ja Eesti riik tervikuna kaitsma Natura ala,“ rääkis ta.Nüüdseks on Sesteri sõnul kokku lepitud selles, et olemasoleva hüdroelektrijaama likvideerimisega minnakse edasi. „On eraldi informatsioon selle kohta, et looduskaitse eesmärkide täitmiseks ei pea konkreetset rajatist lammutama. Praegu, ma saan aru, töötavad tegelikult keskkonnaminister ja ka kultuuriminister selle nimel, et oleks võimalik kultuurimälestisena nii-öelda arvele võtmine. Minu andmetel soovivad kõik osapooled maksimaalselt kahte vastandlikku, ütleksin, eesmärki: ühelt poolt kaladele võimalust ülesvoolu liikuda ja teiselt poolt ajaloolist rajatist säilitada. Selle nimel nii-öelda vastandlike soovide nimel töötamine, ma saan aru, on tänaseks päevaks ka keskkonnaministril selgelt töölaual,“ ütles rahandusminister.Ta lisas, et täna tegutsetakse selle nimel, et täita kohustusi, mille on Eesti riik endale võtnud Natura alal ja kui selle kohustuse lõppeesmärk on hüdroelektrijaama kinnipidamine, kuid rajatise säilitamine, siis selle nimel ka tööd tehakse.
Allikas:
Postimees