Anne Mere: Lihaturu päästerõngaks on eksport

„Ma ei ole ju uus inimene, firma ja kolleegid on tuttavad ja sisseelamine uude ametikohta on läinud kenasti. Eks iga uus juht toob mingi oma juhtimiskultuuri - igal juhil on oma käekiri ja stiil. Mina usaldan oma meeskonda, kui mul on spetsialistidest juhtkond, siis ma lasen neil otsustada ja toetan neid nende töös,“ ütles Mere, keda kõik senised töökohad on n.ö ise ülesleidnud. „Ka toonasesse Rakvere Lihakombinaati pakuti mulle turundusdirektori kohta ja nii ma siia sattusingi. Nüüd olen kontsernis töötanud 13. aastat.“

Häirib see, et suuri ja väikeseid vastandatakse

Viimasel aastal on avatud või värskenduskuuri läbi teinud mitu Eesti väiksemat lihatööstust. Vaatamata sellele ei ole HKScan oma turuosa kaotanud. Linnulihaturul on Tallegg liidripositsioonis ja kui vaadata Rakvere tapa- ja toomismahtusid, siis need ei ole vähenenud – Rakvere lihatööstuse tapamajas tapeti eelmisel aastal rekordarv sigu – 298 850 siga.  „Eks mujal maailmas on ka nii, et turul on suured ja väikesed tootjad. Väiksed keskenduvad oma kindlale niššile ja on enamasti perefirmad, kel on rääkida oma pere lugu. Nad napsavad oma osakese ja see kõik on loomulik. Aga Eesti puhul on mulle silma hakanud, et suuri ja väikeseid tahetakse vastandada ja see mind häirib. Suurtootjate puhul on eeliseks ja tugevuseks see, et suudetakse teha investeeringuid nii tootmistesse, kui innovaatilistesse tootelahendustesse. Suured on ju tegelikult need, kes rahva ära toidavad,“ sõnas Mere. „Sel aastal saame meie investeerida üle 10 miljoni euro. See jaguneb kogu väärtusahela peale – läheb nii farmidesse, tapamajja, lihalõikusesse, energiasäästu projektidesse, ehitiste remondiks ja tootearendusse.“

Anne Mere loodab, et Eesti on põllumajandusmaa ja selleks ka jääb. „Meie soov on, et Eestis oma looma- ja linnukasvatus säiliks ja areneks. Selleks peame oma ettevõtete sees tegema mitmeid investeeringuid. Alles lõppes meil Rannamõisa broilerifarmi renoveerimine, kuhu investeerisime ligi 2,2 miljonit eurot. Lisaks ehitame ümber Viiratsis olevat Ekseko sigalahoonet, oleme otsapidi 4. korrusel. See peaks sügiseks valmis saama ja siis on seal teha veel kolm korrust,“ rääkis ta tehtust.

Edukuse aluseks on eksport

Liha isevarustuse tase oli Eestis eelmisel aastal alla 80 protsendi. Siit tekib küsimus, kas me tahame, et oleksime ikka edasi seakasvatusmaa ja kas me usume, et suudame selles sektoris kasumlikult majandada ning kuidas saada tagasi 100 protsendi peale. „Ma ei usu, et sisetarbimine jätkub samas mahus, nagu see oli aastatel 2015-2016, kui tarbimist soodustas ülisoodne hinnatase. Ma arvan, et põhirõhu peab panema välisturgudele. Praegu me toome rohkem liha sisse, kui viime välja ehk eksport on statistikaameti andmeil poole väiksem kui import,“ selgitas Mere olukorda. Tema sõnul on lähiriigid heaks turuks ja nii neisse HKScan ekspordibki, tehes pidevalt neil turgudel tootedele promo. „Väga hea turg meile on Läti, kus isevarustuse tase on alla poole. Leedu on samuti hea turg just tooraine ja rümba osas. Rootsi lihaga isevarustatus on viimasel ajal samuti palju kukkunud, aga seal on ka suuri Euroopa Liidu tegijaid turul, samas arvan, et seal on kindlalt ka meie toodetele ruumi. Soome isevarustus on ka alla 100 % kukkunud, siin on meil oma nišš olemas. Muljal ELis pole meil kahjuks suuri šansse äri ajada.“

Samas tehakse pidevalt tööd, leidmaks uusi turge. „Oleme üritanud müüa nii Kreekasse, kui Itaaliasse, aga sealt pole suuri töövõite ette näidata. Muu maailma suhtes oleme tillukesed, aga ka seda saab kasutada eelisena - oleme paindlikud, saame keskenduda kliendivajadustele kiiremini,“ lisas Mere.

Uue eksportturuna on lisandunud HKScanile Hongkong ja Uus-Meremaa. „Nende suurte maade eeliseks on suur turg, kus igale tootele on tarbija. Kõrge hinna tagab vaid ülihea kvaliteet. Uus-Meremaal ajasime asju pea 2 aastat, enne kui äri käima läks. Nüüd saadame sinna aga iga nädal konteineri kaupa. Meretransport Eestist sinna kestab kaks kuud, kuid see pole sugugi kallim kui autotransport näiteks Lõuna-Euroopasse,“ tõi Mere näiteid.

Hongkongis läbirääkimisi pidades oli kogu protsess tunduvalt kiirem kui Euroopas või Skandinaavias. „Meile öeldi lihtsalt, et unustagu me oma esitlusmaterjal ära ja öelgu kiirelt toote hind, kas näidis tuleb päeva-paariga ja kas kaup tuleb kahe nädalaga kohale ja kuidas. Kogu otsustusprotsess oli kiirem, eriti kui on tegemist eristuva uudistootega. Ei olnud selliseid konkreetseid sortimendi kooskõlastusprotseduure nagu meil siin, et sul on reglementeeritud, et sa saad kolm korda aastas kettidesse sisse müüa,“ rääkis Mere ja soovitas, et tema arust peaks vaatama ekspordi osas ka Singapuri ja Kanada suunal.

Mere sõnul ei ole vahet, kus ja kellega äri ajad, eesmärk on esmalt mõelda tarbija soovidele, välja töötada selle põhjal toode, mida klient võiks tahta ja mõelda välja plaan, kuidas see talle maha müüa.

Edu valemiks on koostöö. „Just ekspordi osas peaks me tegema koostööd. Meil tuleb leida ühisosa, kindlasti midagi leiab. Siin oleme me Saaremaa ja Atria Lihatööstustega ühise keele leidnud. Meie oleme avatud alati erinevatele koostöövormidele,“ ütles Mere ja täpsustas, et ka riik peab tegema senisest enam, sest näiteks erinevate maadega kaubanduslepingute sõlmimine on väga pikk ja keeruline protsess. „Soome riigil läks 10 aastat, et saada oma kaubad Hiina turule.“