Viljar Veidenberg: tahame klientidele pakkuda läbipaistvat ja lihtsat usaldusväärsust

Pajumäe talus on piima töödeldud juba aastast 1999. Otsus rajada oma piimatööstus tuli toona alguse saanud vene rubla kriisist, mille tagajärjel langes piima kokkuostuhind alla 6 eurosendi liitri eest. "Oli valida, kas lõpetada tootmine või jääda ellu ning rajada oma piimatööstus," ütles Pajumäe talu toonane peremees ja nüüdseks end talu nõunikuks taandanud Arvo Veidenberg.

Mõne aastaga pandi alus jogurti ja kohupiimatoodete valmistamisele mahedast toorpiimast, mida Pajumäe talu 86 mahedat lüpsilehma toodavad. Hiljem on lisandunud uued tooted nagu Pajumäe keefir, mis saavutas läinud aasta Eesti parima talutoidu konkursil parima talutoidu tiitli, aga ka Pajumäe juust ja ghee ehk selitatud või.

Kaks aastat tagasi andis vanaperemees talu üle oma pojale Viljar Veidenbergile, kes otsustas piimatöötlemist uuendada ja alustas uue kaasaegsel tehnoloogial põhineva talumeierei rajamist. "Eesmärgiks on pakkuda veelgi kvaliteetsemat toitu meie tarbijatele. Selleks et püsida turul ja olla tarbijatele meele järgi, tuleb pidevalt ajaga kaasas käia ja tegeleda tootearendusega," ütles Pajumäe noorperemees Viljar Veidenberg otsuse põhjenduseks. Ta lisas, et mahetoodetel on turgu ja nemad on teadlikult mahetootjad, sest tahetakse klientidele pakkuda tervislikke ja maitsvaid piimatooteid, mis on toodetud looduse- ja loomasõbralikult ehk jätkusuutlikult. 

Pajumäe talu karjas on kokku 183 veist, kellest 86 on lüpsilehmad ja 97 on noorkari. „Loomade sööt on 100% mahe. Suurema osa söödast toodame loomadele ise - selleks on karjamaarohi ja teravili. Täisväärtusliku söödaratsiooni jaoks ostame veel juurde ka rapsikooki ja mineraalaineid,“ rääkis Viljar Veidenberg.

Hetkel toodavad talu lehmad ööpäevas 2000 liitrit piima, millest umbes 1500 liitrit töödeldakse ja ülejäänud müüakse toorpiimana. „Praegu töötleme me ümber kogu meie enda lehmade toodetud piima ja enne uue hoone valmimist ei ole meil ka võimsust rohkem piima töödelda. Me tahame klientidele pakkuda läbipaistvat ja lihtsat usaldusväärsust ka tulevikus. Kohapeal kasvatatud rohust toodame kohapeal piima, mille siinsamas töötleme ja ise kliendini viime. Seetõttu eelistame tootmisvõimsuse suurendamiseks just karja suurendamist ja toorpiima juurde ostmine võiks tulevikus seda vajaduse korral täiendada,“ selgitas uue meierei vajadust Veidenberg.

Meierei kus kõik unistatu on olemas

Uue meierei tootmisvõimus on töödelda piima 3000 liitrit päevas, investeeringu suurus on 1,1 miljonit eurot. „Uue töötlemishoone rajamist ja töötlemisseadmete ostu toetab PRIA 45% ulatuses, ülejäänud 55% on omafinantseering. Omafinantseeringu katmisega aitab meid Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Swedbank,“ ütles Veidenberg. Uue meierei ehitab Oja Ehitus OÜ, kes ka muid talu hooneid on ehitanud.

Uus tootmine tuleb tasemel tehnikapargiga. „Kuna meie praegune tootmine on üsna lihtsal tasemel, siis suur muutus on meie jaoks kogu automatiseeritus, mis uute seadmetega kaasa tuleb. Tehnoloog peab seadme juhtpuldis valima õige tootmisprotsessi ja ülejäänu teeb suures osas juba ära arvutijuhitud seadmepark, et just õige kogus piima saaks õiges kohas õiged protsessid läbida. Seadmete puhastamine toimub automaatse CIP-süsteemiga, kus töötaja ei puutu kokku ei pesuvahendi ega veega,“ rääkis muutustest tehnikapoole osas Veidenberg. „Meierei seadmed toodab Itaalia firma Tecmon. Koostöös Eesti Maaülikooliga koostasime eelmisel aastal meiereile ka tehnoloogilise projekti, kuhu sai üles loetletud ka täpselt seadmed koos kirjeldusega.“

Toodete kvaliteeti tõstavad kindlasti ka kaasaegselt kiired ja efektiivsed temperatuurimuutmise lahendused: töödeldavat piima aitab kuumutada kuum aur ja jahutada jäävesi.

Tänati sõpru ja koostööpartnereid. Nurgakivi panekuks olid kohale tulnud talupere sõbrad, töötajad, koostööpartnerid, maaeluministeeriumi kantsler ja maavalitsuse esindajad. Arvo Veidenberg tänas tulijaid ja rääkis talu ajaloost ning pererahvast. Eraldi tõi ta välja koostööpartnerid, kellelt on saadud head nõu, kas siis taime- või loomakasvatusalast, sest oldi ju esimesed, kes tegid Eestis täiesti uut tüüpi vabapidamisel jahelauda ja kelle loomade söödaratsioon on põhjalikult läbimõeldud alates kultuuride valikust karjamaale kuni lisasööda valikuni. Nii said tänusõnade osaliseks talus aastaid töötanud Elli Merdikes ja Sirje Luik. Koostööpartneritest tõi peremees välja Kaul Nurme, Olev Saveli, Hindrek Olderi, Aivar Pikkmetsa, Heli Sadama jpt.

Nurgakivipaneku tseremoonia viis läbi pikaajaline sõber ja koostööpartner, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Kaul Nurm. Tema sõnul on see sündmus eriline, tähtis ja maaelu ka laiemalt positiivselt kuvav. „Pajumäe talu on alati silma paistnud uuendusmeelsuse poolest. Ta oli esimene Eestis, kes ehitas  avatud vabapidamisega külmlauda, oli üks esimesi, kes alustas talus piimatoodete valmistamisega ning teda on pärjatud  Aasta Parima Talu tiitliga,“ ütles Nurm.