Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli sõnas Äripäeva teemaveebi www.pollumajandus.ee korraldatud konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“, et tal on väga keeruline rääkida äriplaanist kui sellisest, sest neil sellist klassikalist äriplaani veel pole, küll aga on olemas nägemus, kuidas planeeritav puidurafineerimistehas peaks välja nägema ja toimima.
- Aadu Polli: põhiküsimus on, kas me leiame võimaluse, kuidas tehas ehitada? Foto: Aare Hindremäe
"Me ei ole veel teinud otsust investeerida, me oleme ainult koondanud grupi investoreid, kes on tegevmeeskonnale andnud ülesandeks leida moodus, kuidas seda kõike mida planeerime, võiks teha," selgitas Polli.
Enamus sektoris olijaid on lugenud
planeeritava puidurafineerimistehase projektist ning neil on olemas ettekujutus millest ja kui suurest asjast käib jutt. Nüüd sai Polli rääkida lahti projekti ajakava, asukohavaliku kriteeriumid ja tootevaliku alused.
"Kui võrdleme näiteks Skandinaavia ja Eesti puidutööstust, on meil selgelt puudu üks tükk, mis tugevdaks sektori stabiilsust. Praeguses ajakavas näeme ette, et 2-3 aastat on erinevatele uurimistele kuluv etapp, ehk kolm aastat on see aeg kus küsimused saavad vastused. Tehase võimalik kõige varasem käivitamise aeg on aasta 2022," rääkis ajalisest plaanist Polli. "Palusime vabariigi valitsusel alustada riigi eriplaneeringuga, riigi eriplaneeringu käigus leitakse tehasele võimalik asukoht. Vastavalt riigieriplaneeringule uuritakse tehase võimalikkust just Suur-Emajõe piirkonnas."
Polli tõi välja asukoha valiku kriteeriumid, milleks on: paiknemine toormeressursi lähedal, maatükk pindalaga 100 hektarit, toimiv logistiline võrgustik maantee ja raudtee näol, ligipääs säästlikku majandamist võimaldavale mageveeressurssile ja oskustööjõu olemasolu piirkonnas.
Polli sõnul on viimasel kümnel aastal toimunud suured muudatused puidurafineerimistööstuses. "Nüüd on tööstusharu jõudnud nii kaugele, et toota saab palju enamat kui varemalt tehti. Meie eesmärk projektiga on see, et ehitada tehas nii, et kõik võimalused jääksid avatuks, et me saaks jooksvalt lisada uusi tootmisüksusi, näiteks biotooteid hakata tootma. Samas saab tehas ise olema terviklik oma lahendustes käivitamise hetkest, see peab olema kohe kaasaegne ja tipptehnikaga, et võiks töötada järgmised 30 aastat," rääkis Polli.
Tehase rajamine ei tohi kahjustada looduskeskkonda ega tõsta raiemahtusid. "Tootmine tuleb võimalikult efektiivseks teha ja meie tehas olekski samm selles suunas, et muuta maailmas toimuvat jätkusuutlikumaks ja efektiivsemaks. Meie eesmärk on kindlustada läbi oma tegevuste tulevastele põlvedele samad võimalused. Metsavarud ja metsade liigirikkuse säilimine ja looduskeskkonna säilitamine ning Eesti inimeste heaolu ei ole omavahel vastassuunalised hüved. Kui tahame naabermaade arengule lähemale jõuda, peab Eesti majandusareng olema kiirem," loetles Polli tehasega kaasnevaid eesmärke.
HEA TEADA - Rafineerimistehase investorid
Projekti algatanud investorid, kes finantseerivad kogu analüüsi ja planeerimise etapi kulusid, esindavad 100% Eesti kapitali. Tegu on erainvestoritega, kellel on pikad ja väga põhjalikud teadmised Eesti metsa- ja puidutööstuse sektorist.
Investorite grupi moodustavad:
Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood); Peeter Mänd (Ivard OÜ); Kaido Jõeleht (Kaamos Group); Jüri Külvik (Lemeks Grupp); Mati Polli (Tristafan OÜ); Tiit Nilson (Woodwell).
Projektifirmat Est-For Invest OÜ juhivad Margus Kohava ja Aadu Polli.
Aadu Polli arutles konverentsil tehnoloogilise arengu teemadel. "Puidurafineerimistehase tooraine on looduslik ning taastuv, me ei kasutata fossiilseid kütuseid, toodaksime kogu kasutatava energia ise, suudame oma tehnoloogiatega toota taastuvast toorainest järgmise generatsiooni biokütuseid, tootmisjäägid kasutatakse kõik ära, tootmisel on minimaalne ja kontrollitud mõju vee- ja õhukeskkonnale. Meil kui tööstusel on huvi iga osa puidust maksimaalselt väärindada, tuues nii kasu kogu sektorile," rõhutas Polli.
Ta oli kindel, et selle projekti juures ei ole mõtet arutada, kas tehast ehitada või mitte. Oluline on mõelda, kuidas see tehas ehitada. "Siin ei ole küsimus, kas Eesti on väike või tehas on suur? Kindel on see, kui otsustatakse see tehas käivitada, siis teeb Eesti SKP ühekordse hüppe," ütles Polli.
Seotud lood
Debatt puidurafineerimistehase võimalikkuse uurimise teemal on eelkõige proovikivi – kas laseme valitseda hirmudel ja pooltõdedel või suudame ratsionaalselt analüüsida ja teha põhjendatud valikuid, rääkis Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli täna Tartu linnavolikogu istungil. Ta kutsus Tartu kogukonda koonduma ühise eesmärgi taha, uurimaks tehase rajamise võimalikkust tuginevalt teaduspõhistele argumentidele.
2002. aastal tootmist alustanud puidutöötlemisettevõte Peetri Puit OÜ on Kagu-Eesti üks suuremaid tööandjaid. Eelmisel aastal tehaselaienduse avanud tootja, kelle liimpuidust pea veerand läheb Saksamaale, rühib tasapisi ka uutele turgudele, plaaniga toodangumahtu kolmekordistada.
Harmet OÜ, kes tegeleb moodulmajade, just erinevate ruumelementide tootmisega, võitis tänavuse Äripäeva puidutööstuse TOPi. Ettevõtte juhi jaoks oli võit üllatav.
Puidurafineerimistehase võimalikuks rajamiseks vajalike asjaolude välja selgitamiseks korraldatud hankele laekus tähtajaks neli pakkumust.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.