Parim taimekasvataja katsetab edukalt sojakasvatust

Hetkel on sojakasvatuse suurimaks probleemiks see, et meie kliimasse sobiva seemne aretus ja paljundamine võtab aega.

2015. aastal kasvatati Eestis sojat seemnekasvatuseks 3,3 hektaril, aasta hiljem juba 14,9 hektaril ja tänavu 118,4 hektaril. 

"Soja pind on kasvanud tänu Andres Kurgpõllule, kes on alustanud suuremas mahus Saaremaal sojakasvatust, just algseemne kasvatust. Eks siin on määravaks teguriks sealne soojem kliima. Algseemne kasvatuses on ranged nõuded ja selle kasvatust tuleb õppida, et kaod oleks väiksemad. Pinnad on üle Eesti kasvanud igal aastal ja näha on kasvu jätku," selgitas Ajaots tausta.

Ka kiitis ta sojaklastri EPIK ja Sojaliidu tööd, kes seda asja propageerivad.

Madis Ajaots ütles, et ta ise alles õpib asja. Tänavu katsetas ta sojakasvatust uue tehnoloogiaga, kasvatades seda kile all. "Kile alla läks meil 25 hektarit. Katsed tegime mitmel põllul. Sojale ei sobi turbase mullaga põllud. Soja kile all kasvatamiseks tuleb valida lagedam, ilma suurte kivideta, elektripostideta, puudeta põld, sest nende ümber ei saa kilekattega põlde rajada," soovitas ta silmas pidada põllu valikul.

"Me kasutasime Iirimaa täppiskülvikut "Samco", millel on lisavarustusena biolaguneva kilemultši võimekus. See võimaldas kevadel pea kuu varem külviga alustada. Saime rendile 5-realise külviku, reavahega 37,5 cm, millega tegime külvi, umbrohutõrje (külvikul on peal paak) ning masin tõmbas kohe ka kile põllule. Külvinormiks oli 40 idanevat seemet /m2 ehk 80 kg/ha. Taimede vahe tuli 7 cm. Oluline on lisada seemnetele enne külvi ka mügarbakter," rääkis Ajaots.

Ta rõhutas, et soja peab olema külvatud soojale mustale mullale, mille nemad eelnevalt lihtsalt tavalise kultivaatoriga kultiveerisid ja enne külvi lisati ka väetis otse mullale.

"Kile puhul on selline teema, et külvimomendil ei tohiks olla tugevat tuult. Niiskus, mis mullas tekib kile alla, on hämmastavalt suur. Kile all on soe ja troopiline, aga see niiskus ei tee seemnele liiga vaid see soodustab idanemist. Kohati oli idanemise ajal isegi 40 kraadi sooja," täpsustas Ajaots ja lisas, et seeme tärkab kiirelt ning biolagunev kile laguneb tasapisi, eelkõige päikese ja tuule kaasabil kahe kuu jooksul.

Ajaots tõi välja ka selle, et nad tegid vaid kahel korral umbrohutõrjet, preparaadiks sobis tema meelest paremini Metric. Väetamise osas, soovitas ta lämmastikuga tagasi hoida, just kilekatet kasutades.

Ehkki kile all kasvatamine kujuneb kulukamaks, saab selle metoodikaga ka saagi parema. Katsepõllu saak oli 2,5 tonni hektarilt. Endale jäi kätte peale seemne müüki 215 eurot, pluss kasvatajale jagatavad toetused. Igal juhul arvas Ajaots, et kodumaist sorti 'Laulema' saab kasvatada ja ka tulu teenida.

Ajaots julgustab ka teisi sojat kasvatama, sest see on seda väärt.

"Soja on nii kaunvili, liblikõieline kui õlikultuur - kõik olulinne on ühes taimes koos. Tema kasvatamiseks läheb vaja vähe väetist ja taimekaitse kulud on ka madalad. Põllutöid saab hajutada. Tänavu oli koristamine natuke probleemne, aga hiline koristus võimaldab omi sügisesi töid planeerida," loetles ta sojakasvatuse plusse.