Viljelusvõistlus 2017 - 6 uut rekordit

Taimede kasvuks ja saagi moodustamiseks oli aga jahe ja vihmane suvi suhteliselt soodus. Selle tõestuseks on kasvõi see, et püstitati kuus uut võistluse saagirekordit: rukis 10,8 t/ha, suviraps 3,7 t/ha, kaer 8 t/ha, suvioder 8,2 t/ha, tritik 10,8 t/ha ja maherukis 4,9 t/ha. Väga suure tõenäosusega kasvas Eesti põldudel läbi ajaloo suurim kogusaak kuid ka koristamatta vilja kogus oli aegade suurim. Oluline on aga see, et mis jõuab salve.

Viljelusvõistluse rukki saagikuse kolme parima hulka tulekuks pidi sellel aastal üle 10 t/ha teri saama. Ahti Aruksaar kombainis juba varakult tulemuse 10,8 t/ha. Uus rukki saagirekord oli sündinud kuid kahtlesime, et kas sellest ka võiduks piisab, sest võrdselt ilusaid rukkipõlde oli mitmeid.

Seekord piisas, sest teine tulemus Tanel Tõrvandi põllult oli napilt madalam - 10,7 t/ha. Ka see tulemus ületades varasemat rukki saagirekordit eelmisest aastast 10,4 t/ha.Tuuli Vaarak, eelmise aasta rekordiomanik sai seekord kolmanda koha tulemusega 10,2 t/ha.Sealjuures nii Tanelil kui Tuulil oli juba teist aastat üle 10 tonnine rukkisaak. Üllatavalt kõrge stabiilsus s.t. väga hea saak nii ühe kui teistsuguste ilmaoludega, mis näitab vaid viljelejate oskuste ja kogemuste kõrget taset.Arvestades saagikust, kvaliteeti ja tulukust kokku tuli parimaks selle aasta rukkikasvatajaks Ahti Aruksaar.

Maherukis on olnud viljelusvõistlusel ka varem ja senine parim tulemus oli Sangaste 3,4 t/ha Margus Lepa põllult Lääne-Virumaal aastast 2013. Nüüd siis kombainis Järvamaal Jüri Ilves 4,9 t/ha mahedat Sangaste rukist. Seda poleks sellest vanast sordist uskunud. Tegelikult on aga kõik loodusseadustega kooskõlas - ei ole nii, et mittemillestki midagi tekiks. Jüri Ilvesel on mahedana 200 hektarit põllumaad ja sellel alal 200 lihaveist aastaringselt väljas. Igal aastal jätab ta sellest maast roteeruvalt 50 ha rukki ja kaera põlluks. Teraviljale on siis eelviljaks kolme aasta kestel kavanud valge ristik ja sinna karjatamisel jäänud lihaveiste sõnnik. Mahekaer Jüri Ilvese põllul saagiga 2,9 t/ha jäi küll alla rukki saagile, kuid tulukuselt on üks tasuvamaid.

Mahekultuure on senini viljelusvõistlusel olnud vähe. Kuid seekord oli nii rukis, kaer kui nisu esindatud ühe põlluga. Mahenisu tulemuseks oli 2,7 t/ha Priit Hintp põllul Tartumaal. Oskuslikult oli ta kasutanud taimede toitumisel puutuhka ja teisi lubatud tooteid.

Tritik on olnud viljelusvõistlusel varasematel aastatel paaril korral. Senine rekordsaak 7,8 t/ha oli Erki Oiderma nimel aastast 2009. Eelmisel aastal jäi Eugen Koidu tritiku põld Saaremaal Baltic Agro põllupäevadel paljudele silma oma hea tasemega ning hiljem kahetsesime, et seal ei saanud ametlikult saagikust fikseeritud, kuna põld andis üle kümnetonnise saagi. Sellel aastal oli aga tema tritikupõld võistluste reeglite kohaselt hinnatud ja nüüdsest võime tritiku rekordsaagiks lugeda 10,8 t/ha. Üllatavalt tubli stabiilsus!

Suviodra rekordsaak oli senini 8,1 t/ha aastast 2014 Erki Oidermaa põllult. Seekord siis napilt parem tulemus - 8,2 t/ha Tuuli Vaaraku poolt Viljandimaal kasvatatult. Talioder on nõrga talvekindlusega meil palju vähemlevinud. Huvitav on aga näha, et kui see talvitub, siis on ka saaginumbrid suviodrast tunduvalt suuremad. Senine saagirekord on 12,0 t/ha Aivar Treibergi põllult 2015. aastast. Sellel aastal vaid veidi vähem - 11,3 t/ha Erik Paalmani poolt. Tema oli parim odrakasvataja ka saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi koondina.

Kaer kasvab Balti mere piirkonnas väga hästi. Suurimad kaera eksportijad on Rootsi, Soome jt. siitkandi maad ning suurimad importijad USA, Jaapan jt. Meie uus viljelusvõistluse kaera rekordsaak 8,0 t/ha Argo Musta põllult on väga kõva tulemus. Senist oma rekordsaaki 7,2 t/ha aastast 2014 ületas ka Erki Oidermaa, saades 7,4 t/ha, kuid saagikuse võiduks sellest seekord ei piisanud.

Arenguruumi veel on, sest Soome viljelusvõistluse SatoKisa võitis eelmisel aastal kaera saagiga 8,8 t/ha taimekasvataja Riku Olli.Eesti 2017.aasta parimaks kaerakasvatajaks saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi alusel tuli Argo Must.

Suvirapsi saagirekord oli meil üks võistluste vanemaid: 3,7 t/ha aastast 2009, kasvatatud Kaido Kirst poolt Saaremaal. Nüüd sai siis Kalle Kits Valgamaalt oma suvirapsi saagiks 3,8 t/ha. Väga hea oli näha, et juba eelnevalt seadis ta omale eesmärgiks eelneva saagirekordi ületamise ja ka Soome eelmise aasta saagivõistluse tulemustele ärapanemise. Seal saadi nimelt ka üle 4 tonnised suvirapsi saagid. See küll ei õnnestunud, kuid üks viljelusvõistluse eesmärkidest ongi katsetada, proovida, õppida ja juba teadlikult planeerida oma tegevusi enne külvi.

Talirapsi rekordsaak on meil aastast 2015 ja nii kõrge tulemus, et seda on raske ületada. Sellegi poolest andis parim põld Tanel Tõrvandil täpselt 6,0 t/ha ja järgmised kolm meest - Avo Samarüütel, Aimar Allingu, Enno Feldveber - said võrdselt 5,2 t/ha , mis selle aasta oludes on väga hea tulemus. Saagikuse, tulukuse ja kvaliteedi koosarvestusel tuli selle aasta parimaks rapsikasvatajaks Tanel Tõrvand.

Nisu on maailmas üks enamlevinud teravili. Selle sordiaretusega on palju vaeva nähtud ja ka selle saagirekord tootmispõldudelt on teistest teraviljadest kõrgem. Nimelt 16,8 t/ha on ametlik nisu saagirekord Uus-Meremaalt aastast 2017. Meil Eestis on nisu saagirekord 10,7 t/ha, mis moodustab maailmarekordist vaid 64%. Sellest on näha, et kui teiste kultuuridega oleme parimatel kaunis lähedal, siis talinisu kasvatamises on meil veel palju õppida.Eesti parimaks nisukasvatajaks tuli teist aastat järjest Kaido Kirst.

Põlduba ei ole varasematel aastatel viljelusvõistlusel olnud. Ka seekord jõudis vaid üks põld saagi määramiseni. Tulemus 4,1 t/ha Argo Musta põllult oli selle aasta olusid arvestades täiesti korralik.

Margus Ameerikas

arendusdirektorBaltic Agro AS