- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haritava maa hind kasvab
Haritava maa 2017. aasta turuanalüüs näitab, et tehingute arv võrreldes möödunud aastaga kahanes 10,8 %, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi 8 % saavutades taseme 2 912 eurot hektari eest. Nagu aasta varemgi, tehti aasta jooksul enim tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal.
2017. aasta lõpu seisuga oli maakatastri statistika põhjal Eestis 1 042 595 hektarit haritava maa kõlvikut ning 294 833 hektarit loodusliku rohumaa kõlvikut.
Katastrisse kantud andmete põhjal on nii haritava maa kui ka loodusliku rohumaa pindala küll aastatega suurenenud, kuid mitte olulisel määral. Notarite edastatud ostu-müügitehingute põhjal on 2017. aastal müüdud 23 346 hektarit haritavat maad ja 6 112 hektarit looduslikku rohumaad, mis tähendab, et kogu Eesti haritavatest maadest ja looduslikest rohumaadest on aasta jooksul omanikku vahetanud veidi üle 2%.
TASUB TEADA
Maa-ameti ülevaates kajastuvad haritava maana maatulundusmaa sihtotstarbega maatükid, mille katastriüksuse pindala on vähemalt 2 hektarit. Sellest väiksemaid maatükke ei ole võetud analüüsi, sest nende puhul on tegu elamumaa või ehituseks mõeldus arenduskruntidega.Võrdlemaks maid, mida ka tegelikkuses kasutatakse haritava maana, on kaasatud ülevaatesse maad, millest vähemalt 90% moodustab haritava maa kõlvik. Kuivõrd looduslikke rohumaid on müüdud pigem teiste kõlvikutega koos, siis on üsna keeruline puhaste looduslike rohumaade kohta täpsemat statistikat tuua.
Maakonna suurus paneb asjad paika. Viies suurima pindalaga maakonnas - Pärnu, Harju, Lääne-Viru, Viljandi ja Tartu - on ühtlasi ka katastrisse kantud põllumajandusmaa pindala olnud suurim. Vähem põllumajandusmaad on Hiiumaal. Kui aga võrrelda, kui suure osa maakonna pindalast hõlmab põllumajandusmaa, siis selgub, et kõige rohkem on maad põllumajandusmaa all Tartu ja Põlva maakonnas. Kõige väiksem on põllumajandusmaa osakaal maakonna pindalast Hiiu ja Ida-Viru maakonnas.
Looduslikku rohumaad on kõige enam, üle 30 000 hektari, katastrisse registreeritud Harju ja Pärnu maakonnas. Vähim looduslikku rohumaad, alla 10 000 hektari, on Hiiumaal.Tehingud haritava maa ja loodusliku rohumaaga pole koondunud kindlasse maakonda, vaid on hajutatud üsna ühtlaselt kõikide maakondade vahel. Kõige rohkem, üle 2 000 hektari, on haritavat maad müüdud Lääne-Viru, Jõgeva, Võru, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kõige vähem, alla 1 000 hektari, on haritavat maad müüdud Hiiu, Lääne ja Ida-Viru maakonnas, kus ühtlasi on ka kõige vähem haritavat maad registreeritud katastrisse.Looduslikku rohumaad on müüdud kõige enam, üle 600 hektari, Võru, Harju ja Pärnu maakonnas ning kõige vähem taas Hiiu maakonnas.
Vähem tehinguid, aga kallima hinnaga
Möödunud aastal tehti haritava maaga 1 253 tehingut, mis tähendab, et tehingute arv on kahanenud 10,8% võrreldes 2016. aastaga. Tehingute koguväärtus on 2017. aastal olnud 38,2 miljonit eurot, mis on võrreldes 2016. aastaga langenud 6,9%. Müüdud maatüki keskmine tehinguhind suurenes 4,3% võrreldes 2016. aastaga.Müüdud haritava maa keskmine pindala on viimastel aastatel jäänud vahemikku 9,3 – 11,3 hektarit. See on pidevalt vähenenud, sest sageli müüakse maad eraldi osadena, näiteks metsamaa eraldi põllumaast. Samas põllumees eelistab osta suuremat pinda, kus mugav tänapäevast põllutehnikat kasutada. Ajaliselt on kõige aktiivsem müügi kuu märts ja loium september.Maa koondub eraettevõtete kätte
Viimasel kolmel aastal on riigi maatükkide müük olnud märkimisväärselt madalam kui varem ning 2017. aastal moodustasid need vaid 10,2% tehingutest, kui 2013. aastal oli see näitaja näiteks 29,9%. Kui viimase viie aasta jooksul on enim haritava maa müüjaid olnud eraisikute hulgas, siis alates 2016. aastast on oluliselt rohkem tehtud tehinguid, kus müüjaks on juriidiline isik. Viimasel kahel aastal on juriidilistest isikutest müüjate osakaal tõusnud ligakaudu 40% juurde.
Välismaalaste osakaal müüjatest on olnud läbi aastate väga madal ning 2017. aastal moodustasid see vaid 0,7%. Siin on selline nüanss, et tegelikult ei teata, kes on nende juriidiliste kehade taga, kes maaga tehinguid teevad, kas need on Eesti või välismaa ettevõtted.Tehingud haritava maaga ei ole koondunud kindlasse maakonda. Kõige rohkem tehinguid on 2017. aastal tehtud Lääne-Viru (163) maakonnas. Järgnevad Tartu (118), Viljandi (106), Jõgeva (101) ning Pärnu (101) maakond. Kõige vähem on 2017. aastal tehinguid tehtud Hiiu (22) maakonnas.Kõige kõrgem tehingute koguväärtus, 5,7 miljonit eurot, on 2017. aastal olnud Lääne-Viru maakonnas, kus tehti ka enim tehinguid.
MIS MÕJUTAB HINDA
Maatüki pindala. Haritava maa pindala kasvades 1 hektari võrra suureneb mediaanhind keskmiselt 16 €/ha.Boniteet. Enamus haritava maa tehinguid on tehtud maadega, mille mulla boniteet on jäänud vahemikku 40 – 51 ehk siis keskmise või keskmisest kõrgema viljakusega maadega.Boniteediga alates 45 on tehtud tehinguid kõige rohkem ja ka hektari mediaanhind on olnud kõige kõrgem ning ulatunud 2 921 euroni. Mediaanhind üle 3 000 €/ha on olnud maatükkidel, mille boniteet on 54 või kõrgem.Registreering PRIAs. Registreeringu olemasolu võimaldab maaomanikul või rentnikul taotleda maatükile toetusi. Kolmel viimasel aastal tehtud tehingutest üle 90% on tehtud selliste maatükkidega, mille pindala on vähemalt 87% ulatuses registreeritud PRIA põllumassiivide registris.Kui võrrelda maatükkide hindu selle alusel, kui suur osa on PRIA põllumassiivide registris, siis on näha, et mida suurem osa on registreeritud, seda kõrgem on maatüki mediaanhind. Kui registreeritud on 85% maatüki pindalast, siis mediaanhind on olnud 2 363 €/ha, kuid kui registreeritud on kogu maatükk, siis 3 034 €/ha. Veel selgub, et kui PRIA põllumassiivide registris suureneb pindala 1% võrra, siis haritava maa mediaanhind kasvab keskmiselt 43 €/ha.
Veel mõjutab vähesel määral hindu juurdepääs maatükile ja maal paiknevad kraavid, truubid ja elektriliinid ja-postid.
Kolmekümnekordne hinnatõus, kui võrrelda hindu alates 1997. aastast tänaseni
Kui haritava maa vabaturu tehingute arv on alates 2014. aastast igal aastal mõnevõrra vähenenud, siis hektari mediaanhind on pidevalt kasvanud. Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal hektari mediaanhind kasvanud 7,9%, ulatudes 2 912 euroni. Seejuures on hinna analüüsi kaasatud haritavate maade minimaalne hind olnud 226 €/ha ja maksimaalne hind 7 823 €/ha.Vaadeldes viimast viite aastat on haritava maa hektari mediaanhind tõusnud ligikaudu 1 000 euro võrra.Loodusliku rohumaaga tehtud tehingute hektari keskmine hind on 2017. aastal olnud 1 391 eurot. Seega on 2017. aastal loodusliku rohumaa hinnad olnud ligikaudu 2,1 korda madalamad kui haritava maa hinnad. Kuigi ka parematel muldadel paikneva loodusliku rohumaa hind võib küündida haritava maa hinnatasemele.
Kõige kõrgem haritava maa hektari mediaanhind 2017. aastal on olnud Jõgeva maakonnas, kus see tõusis tasemeni 3 406 €/ha. Üle 3 000 €/ha on 2017. aastal olnud haritava maa mediaanhinnad Järva, Põlva, Lääne-Viru, Tartu ja Viljandi maakonnas, kus need on jäänud vahemikku 3 000 – 3 328 €/ha.
Üheks Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru kõrgemate mediaanhindade põhjuseks on kõrgem mullaviljakus kui teistes maakondades.Madalamad hektari mediaanhinnad on olnud Hiiu ja Lääne maakonnas, kus need on jäänud alla 2 000 €/ha.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele