Avo Samarüütel: tunnustus on kogu mu meeskonnale

Põllumajandussektori Tippjuhi valimise korras on kirjas järgnevad eeldused:

Põllumajandussektori tippjuht suudab juhtida ettevõtet nii, et see on kasulik ettevõtte töötajatele kui ka omanikele.

Tema tegevus aitab kaasa kohaliku kogukonna arengule ja annab lisaväärtust Eesti majandusele tervikuna.

Juhiomadustelt on visionäär ja teenäitaja, ta on tulemuslik ja efektiivne.

Ta väärtustab ja motiveerib töötajaid, on kõrgete eetiliste tõekspidamistega ja innovatiivse hoiakuga. 

Ta on  aktiivse ja positiivse ellusuhtumisega inimene.

Valimiskomisjoni esimehe, põllumeeste ühistu KEVILI juhataja Meelis Annuse arvates vastab Avo Samarüütel kõikidele neile eeldustele ja see tõttu osutus valik tema kasuks.

„Avo Samarüütel pürib tippu nii laudas kui põllul" – just see lause iseloomustab minu arvates väga hästi tänavuse põllumajanduse tippjuhi tiitli võitjat Avo Samarüütlit," sõnas Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus. „Me hindame panust sektorisse ja selle arengusse ka laiemalt. Head juhiomadused ning teadmised tootmisest ja sektorist võimaldavad Avol olla eeskujuks ka teistele, nii kolleegidele kui koostööpartneritele,“ lisas Padjus.

Miks meil ei ole ühte suurt ühistulist piimaühistut ja -tööstust?

Avo Samarüütel on arvamusel, et ühise suure piimaühistu ja –tööstuse suund on põhimõtteliselt õige, sest väikseid piimaühistuid on palju, tööstusi ka ebamõistlikult palju. „Piima toodang võib küll veidi tõusta, loomade arv ka, aga ega eriti palju uusi tegijaid turule juurde ei teki. Samas on Eesti põllumees kange ja raske on üksmeelt leida ja koostööd teha - siin on mitu faktorit: ettevõtte suurused ja nende mõjuvõim ja keegi ei taha oma võimust loobuda,“ arutles Samarüütel. Ajaloos oli ühistutel täita tähtis roll, aga aeg on läinud edasi ja Samarüütel kaldub pigem eelistama aktsiaseltsi vormi ühistulisele. Ta tõi näite, et ka praegu pole meie suurtootjad ühistute liikmed, vaid majandavad iseseisvalt. „Küsimus on selles, et meie tänapäeva piimatöötlejad on väikesed, sortiment on lai, tehakse samu tooteid, mis teisedki – ei olda efektiivsed. Seega ei ole oluline ettevõtlusvorm, vaid efektiivsus,“ sõnas Samarüütel ja tõi näiteks Iisraeli, kus on terves riigis üks piimatööstus, mis varustab ära pea 6 miljonit inimest. Tõsi, see tehas majandab veidi teistel alustel, riik esitab tellimuse toodetele ja fikseerib piima hinna terveks aastaks.

„Ka on meie väiksus siin probleemiks, palju on isikute mittesobivust. Vähe on sellise karismaga persoone, kes suudaks sektorit ühendada. Väiksed mahud mõjutavad ka hindu. Aga suurim probleem on see, et meil pole müüvat brändi, millele rajada piimatoodete eksport."

Ta rõhutas, et kui 600 tonni piima välja ei läheks riigist, siis poleks seda tegelikult ju kuhugi panna. „Isegi kui tööstused ostavad selle kokku, siis ekspordivad nad selle ise toorpiimana, sest nad ei suuda seda töödelda või ei ole turgu taga. Neil ei ole seda kaubamärki, mida turustada.“

Avo Samarüütel on kogemustega põllumees, kes ise igapäevaselt firmas ka agronoomi rolli täidab. Tema põllud on korras ja saagid korralikud, nii head, et saab osaleda ka Viljelusvõistlustel ja olla teistele eeskujuks.

„Eesti viljelusvõistlust on peetud alates 2005. aastast ja Avo Samarüütel on olnud läbi aastate kõige enam kordi osalenuid võistleja - kokku üle kümne korra ja ta osales ka esimesel võistlusel. Välja on ta pakkunud erinevaid kultuure: rukis, talinisu ning kõige enam taliraps. Alati on olnud ta oma saakidega esikolmiku piires, kuid 2008. aastal oli tema käes ka tolleaegne Eesti nisu saagirekord 9,7 t/ha.  Avo on üks Eesti tipptaimekasvatajatest, kes erialalt ei ole agronoom. Inseneri loogikaga on ta aga osanud asja endale väga hästi selgeks teha ja ei ole jätnud midagi saatuse hooleks,“ kirjeldab head koostööpartnerit Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas.