26. juunil toimus Raplamaal Keavas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) seemendusjaama territooriumil pullide paraad.
- Keavas sai näha pirakaid tõupulle Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Tegemist on traditsioonilise kord aastas toimuva ETKÜ pullide esitlusega, kus piimakarjakasvatajatel on hea võimalus näha väga suuri tõupulle.
Päeva vedas ja ETKÜ tegemistest rääkis ning tõupulle tutvustas ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko. Kohale oli tulnud poolsada farmerit, kes huviga kuulasid infot pullide kohta. Saadi teada kõik oluline, nagu looma pärinemine, vanus, iseloom, järeltulijate arv, tervisenäitajad jms. Välimikku said osalejad ise kohapeal hinnata ja mõelda, millise pulli järglasi nad oma karja sooviksid.
HEA TEADA
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu põhitegevusaladeks on veiste tõuaretus ja kõik sellega seonduv tegevus (sh kaubandus ja nõustamine), tõuraamatute pidamine ja tõutunnistuste väljastamine, tõuloomade ja tõukarjade hindamine, aretusmaterjalide varumine ja müük, seemendusteenused ja sellealane nõustamine, tõuloomade näituste ja oksjonite korraldamine, tõuloomade ost-müük.
Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu presidendi, emeriitprofessori Olev Saveli sõnul on selline pullinäitus ideaalne koht igale piimafarmi pidajale tegemaks parimat valikut oma karja täiendamisel. „Kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel olid sellised näitused väga popid igas seemendusjaamas. Toona olid pullid noored ja väikesekasvulised ning nad realiseeriti varakult. Nüüd on aga tõupulli iga üle kümne aasta, pullid on suured ja pirakad, aga samas rahulikuma iseloomuga. Aeg on läinud edasi, on tehtud kõva aretustöö, nüüd on prognoositud aretusväärtusega genoompullid ja neid tuleb näidata,“ selgitas asja olemust Saveli.
Pikemalt ETKÜ tegemistest saad lugeda Äripäeva juuli kuu põllu- ja metsamajanduse erilehest, mis ilmub 20.07.2018.
ETKI pullid
68 fotot
- Tõupullid Keaval Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.