Maheviljeluse huvilised kohtusid ETKI esitluspäeval

ETKI aretajad ja teadurid tutvustasid, millised teraviljade, liblikõieliste, rapsi- ja kartulisordid Eestis levivad ja kuidas need käituvad maheviljeluse tingimustes. Räägiti ka erinevatest mahetootmise agrotehnika aspektidest, mis selle teemaga seotud on. Teraviljade aretajad Ilmar Tamm, Anne Ingver, Ilme Tupits, Ülle Tamm ja Reine Koppel rääkisid teraviljade sortidest ja sellest, kuidas need mahetingimuses kvaliteetset saaki annavad.

Mahe- ja tavakatsed sarnases seisus. Maheviljelusse sobivamad sordid peaksid olema kiire algarengu, pikema kõrre ja väga hea võrsumisvõimega. Sel juhul katavad teraviljade taimed pinna kiiresti ning umbrohtude kasvamiseks jääb vähem võimalusi. Taliviljade puhul on tähtis ka talvitumine, sest talvitumisega tekkinud tühjad pinnad katab kiiresti umbrohi. 2017/2018 aastal taliviljadel talvitumisega probleeme ei olnud. Suviviljadele on halvasti mõjunud selle aasta põud, mille tõttu kõrs on lühike ja võrsumine suhteliselt halb. Mahemaale külvatud teraviljade katsed ei näe esmasel vaatlusel sugugi rohkem põua käes kannatavat kui tavaviljeluse tingimustes olevad katsed. Mõnel juhul on mahemaal kasvavad sordid isegi paremini põua üle elanud. Kuid eks lõplikud tulemused selguvad siiski peale saagikoristust.

Vähelevinud spelta. Esitluspäeval tutvustati ka Eestis suhteliselt vähe kasvatatud spelta nisu erinevaid sorte, mida on Jõgeval katses kokku 14. Sordivalik katsetuses on suurenenud tänu viis aastat kestnud EL projektile "Tervislikud vähelevinud teraviljad", kus me saime täiendada nii oma spelta sortide kollektsiooni kui ka teadmisi spelta kasvamise ja kasutamise alal.

Põud kahjustab oasaake. Põldoa sortide tutvustuse tegi aretaja Lea Narits. Kogu Eestit vaevanud kevad-suvine põud mõjus halvasti nii oa idanemisele ja tärkamisele, kui ka õitsemisele ja viljastumisele. Seevastu aedherne sordid, mis olid külvatud nii mahe kui tavatingimustesse, nägid põllul mahekatses isegi veidi paremad välja kui tavatingimustes. Aretaja Ingrid Bender rääkis, et kuigi mahekatse aedhernes oli kasvuperioodi alguses arengus veidi maas võrreldes tavatingimustes kasvavatega, siis praegusel hetkel on mahemaal kasvav hernes isegi ilusama ja jõulisema taimikuga kui tavakatses, kus hernes põuakahjustuste tagajärjel juba veidi kolletama on hakanud.

Abiks bioperparaadid ja maheväetised. Lea Narits tutvustas ka biopreparaatide ja söe kasutamist talirüpsi kasvatamisel. Katse eesmärk on uurida, kas eelnimetatud preparaatide kasutamisega saab tõsta õlisisaldust. "Sügisel olid seemnetöötlusega variandid kontrollvariandist tõesti veidi parema väljanägemisega, kuid praeguseks hetkeks visuaalset erinevust variantide vahel siiski ei näe. Lõpliku otsuse saab teha ikkagi alles saagi koristuse ja kvaliteedi analüüside tulemuste põhjal,“ ütles Lea Narits. Ilmar Tamm ja Margus Ess tutvustasid katset, kus suvinisul, kaeral ja põldoal on kasutatud erinevaid seemnetöötlusi ja mullamineraale. Samuti on ETKI-s suvinisu ja kaera katsed, kus on kasutatud mahekasvatusse lubatud leheväetisi. Praegusel hetkel põllul visuaalselt väetiste ja töötluste mõju näha ei ole, kuid peale koristust saadakse teada saagi ja kvaliteedi numbrid ja siis selgub, kas ja kuidas on erinevad preparaadid ning töötlused mõjunud.

Teadur Tiia Kangor katsetab biopreparaatide segusid kaera sordi 'Kalle' peal. Biopreparaate kasutati nii seemnete puhtimisel kui ka taimiku pealt töötlemisel kolmes erinevas kasvufaasis. Samuti töödeldi mulda enne kaeraseemne külvi. Põldtärkamises variantide vahel usutavad erinevused puudusid kuid saagianalüüsid on veel ees. Vahekultuuride katses, kus kasvab segudes suur hulk erinevaid liike, uuritakse nende järelmõju teraviljade saagile ja kvaliteedile. Katset viib läbi ja tutvustas ETKI nooremteadur Merili Toom.  

Kuigi põhiliselt oli esitluspäeva teemaks teravili, oli huvilistel võimalus tutvuda ka maheviljeluse põllul oleva kartulikatsega. Katses uuritakse kartulisortide sobivust mahetingimustes kasvatamiseks. Kui teraviljadel on nüüdseks juba olulisel määral põuakahjustusi, siis hilisem kartul praegu põua käes veel ei vaevle. Kuid kätte on jõudnud kartuli õitsemise aeg ja see on sellele põllukultuurile väga tähtis arengufaas. "Kui selles faasis põud edasi kestab, siis võib see taimi ja tulevikus ka saaki kahjustada. Kartulitaimede praegusele heale seisule aitas kindlasti kaasa ka väetise Must Pärl kasutamine, mis aitab kasvu alguses kartulil toitaineid paremini omastada,“ rääkis kartuliaretaja Terje Tähtjärv.

Reine Koppel ja Ilmar Tamm

Eesti Taimekasvatuse Instituut