Valio Eesti juht on seda meelt, et Eesti farmerite toodetud toorpiim läheb sellele tööstusele, kes suudab tagada püsivalt hea kokkuostuhinna. Valio seda suudab.
- Maido Solovjov: toorpiima hinna osas ei spekuleeriks Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Valio Eesti ASi juhi Maido Solovjovi sõnul valitsevad piimaturul hetkel kaks trendi, mis koosmõjus hoiavad toorpiima hinna pigem tasakaalus. Ühelt poolt on rasva ja koore pakkumine turul taastunud ning selle toel on hinnasurve taandunud. Teisalt aga on liiga kuum suvi kõikjal Euroopas piimakoguseid vähendanud ja see ei lase toorpiima hinnal ka langusesse kukkuda. „Seda, millist mõju soe suvi tegelikult piimaturule avaldab ning kas põllumeestel õnnestus valmistada piisavas koguses sööta, selgub sügisel ja talvel, ning enne seda, kui konkreetseid muutusi näeme, me toorpiima hinna osas spekuleerida ei tahaks,“ ütles Solovjov.
EPiim plaanib rajada Paidesse uue tehase, mis vajab toorpiima päevas 1000 tonni. Küsimusele, kuidas see turu olukorda võiks muuta, vastas Solovjov, et kui uus piimaühistu hakkab tegutsema nii, nagu seni kirjeldatud on, tihendab see kahtlemata konkurentsi Baltikumi toorpiimaturul. „Samas toorpiim liigub alati sinna, kus pakutakse paremaid tingimusi, ja meie siinkohal põhjust muretsemiseks ei näe,“ lisas ta.
Nii varus Valio Eesti möödunud aastal farmidest ligikaudu 200 tuhat tonni toorpiima, mille eest tasuti keskmiselt 337 eurot tonni kohta. Eesti Statistikaameti andmetel oli toorpiima keskmine kokkuostuhind 326,69 eurot tonni kohta, seega tasus Valio Eesti farmeritele toorpiima eest kõrgemat hinda ning varutud koguse pealt üle 2 miljoni euro rohkem võrreldes Eesti keskmise kokkuostuhinnaga.
Head tooted ja hea müügitöö tõi käibekasvu
Valio Eesti AS kasvatas läbi müügihindade kasvu ja ka läbi müügimahtude suurenemise majandusaasta käivet. 2017. aasta käibeks kujunes neil 115,8 miljonit eurot, mida on 24% rohkem võrreldes 2016. aastaga. Kuna toorpiima hinnatõusust tulenevat järsku kulude kasvu ei olnud võimalik täies mahus toodete hindade tõstmisega katta, oli ettevõtte kasumi säilitamine tavapärasest keerulisem. „Meie käive kasvas 2017. aastal ennekõike hea müügitöö ja edukate uute lansseerimiste toel. Kõige rohkem avaldasid mõju Alma Maapiima ja Viola sulajuustu seeria lansseerimised. Oleme väga rahul ka eksporditegevusega, kus meie põhitoode on jätkuvalt Forte juust ja kõige aktiivsemad turud Itaalia ja Kreeka,“ kommenteeris Solovjov majandustulemusi. „Kiire käibekasvu taustal on kasumikasv olnud tagasihoidlik seetõttu, et kulud on hakanud märkimisväärselt tõusma. Tööjõukulud, energia, toorpiima hinna tõus, logistikakulude kasv ja paljud muud kulud on kasvanud liiga palju, et seda hinnatõusu näol tarbijal katta lasta.“
Plaanis käivitada uus kodujuustu tootmisliin
Möödunud majandusaastal investeeriti kokku 4,9 miljonit eurot. Valio 2017. aasta investeeringud tõid investeeringuprojektid Võru juustutehasesse Viola lansseerimiseks vajalikud sulatatud juustu katla ja pakkeliini ja laiendasid veelgi Laeva Meierei tehast. „Püüame ka 2018. aastal investeerida enam vähem samas mahus mullusega ning peamine eesmärk on käivitada uus kodujuustu tootmise liin – kuna selle kategooria tarbimine on kasvanud, siis soovime pakkuda tarbijale erinevaid kodujuustutooteid senisest stabiilsema kvaliteediga ja ka suuremas mahus,“ rääkis plaanidest Solovjov.
Seotud lood
Valio Eesti AS investeeris ligi 700 000 eurot Laeva meierei uude pakkeliini, mis võimaldab juba alates maikuust tuua poelettidele mitmed ettevõtte populaarseimad piimatooted kaheliitristes tetrapakkides.
Estover Piimatööstusele oli 2017. aasta igati kordaläinud – leiti uusi turge, kasvatati tublisti käivet ja parandati tootmisvõimsust.
2018. aastal tähistab oma juubelit legendaarne Eesti juustutehas Võru Juust. Pool sajandit tagasi toonase Nõukogude Liidu kõige eesrindlikuma juustutehasena avatud tööstuses valmib muuhulgas juba üle 30 aasta ka Eesti üks armastatuim juust Atleet.
Valio Eesti laiendab Tartu külje all asuvat Laeva Meiereid. Juurde tuleb ca 1200 m2 uut ja uuenenud tootmispinda.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?