Kasumlik vineeritehas töötab täisvõimsusel

Rõõmussaare sõnul on neile kasuks tulnud emaettevõttelt saadud oskusteave. See on oluliselt vähendanud ettevõtte eksperimenteerimisvajadusi. Pigem näevad nad ennast kui tootmisüksust, sest kogu turustus käib emaettevõtte kaudu.

Õigetest otsustest, mis on häid tulemusi andnud, toob Rõõmussaar välja ettevõtte investeeringu aastatel 2015-2016, mahuga 40 miljonit eurot.„Arvan, et see tõstis meid vineeritootjate kõrgliigasse. Oleme hästi automatiseeritud, kasutame moodsaimad seadmeid, tänu millele on meil operaatorite roll muutunud rohkem protsesside jälgijaks ja osa inimesi sai siirduda teisele tööle,“ kirjeldab ta muutusi. Vaatamata sellele, et osa töökäsi vabanes, tuli juurde veel palgata inimesi.Puidutööstuses ei ootaks naistöötajate suurt osakaalu, kuid Rõõmussaar selgitab, et neil on naiste-meeste osakaal Otepää tehases pooleks. Paljud naised töötavad ettevõttes operaatoritena. „Ametites, kus ei pea raskusi tõstma, ei ole sool vahet“.

Vähe konkurente

Vineeritehase toodangust rohkem, kui 95% läheb eksporti. „Võib öelda, et sellest omakorda läheb 85% transpordisektorisse, poole tarnime Lõuna-Koreasse, kus neist ehitatakse gaasitankerite reservuaare. Prantsuse ettevõte pakub tehnoloogiat, kuidas veeldatud gaasi transportida, meie valmistate materjali nendele, kes mahutite mooduleid valmistavad. Veeldatud kujul gaasi transporditakse -163 kraadi juures ja välistemperatuur merel on 20 kraadi sooja, kui metalli puhul on soojupaisumine suur, siis vineeri puhul on see minimaalne,“ räägib Rõõmussaar nende toodangu eelistest.Teine osa tehase toodangust läheb ilmastikukindlate plaatide kujul treilerite ja tarbeautode põhja täiteks. „Eesti mastaabis me konkureerime ainult toormaterjalile,“ lisab ta.

Toodanguks vajavad nad kvaliteetset kasepakku, mille varumisraadius on 100 kilomeeri kauguselt ja puit jõuab neile kohale nii riigi kui erametsast.

Stabiilne sektor

Vineerisektor on seni olnud stabiilne. Rõõmussaare sõnul on viimasel ajal kase ostuhinnad ülesse kergitanud 250 tuhande tihumeetri kasepuidu eksport Hiina. Suur osa Eestist-Lätist saada olev kase ümarpuit läheb eksporti, sest hiinlased maksavad üle. Kuuldavasti on ostu taga Hiina valitsuse tugi. „Praegu on turul ebaloomulik olukord, kui riiklikult makstakse peale, siis ajab see turumehhanismid sassi,“ kommenteerib ta murekohta.

Investeeringud keskkonda

Ettevõtte jaoks on keskkonnateadlik tegutsemine olnud teadlik otsus ja valik. Rõõmussaar toob näite, et kuigi nende tootmismahud ei nõua seaduse järgi keskkonnakompleksluba, on neil see siiski olemas. „See dokument määrab kõik keskkonna tegevused ja piirangud. Eestis on enamik keskkonna mõjusid normeeritud ja sellest lähtub, et mida aktsepteeritakse ja mida mitte. Meil oli varasemalt probleemiks tehase aspiratsioonisüsteemidest tulev müra. Tänaseks oleme selle lahendanud. Augustis viisime mürataseme lubatud piiridesse. Varustasime õhuväljalaskeavad summutitega ja vahetasime välja ventilaatorid. Ka uute liikurmasinate soetamisel arvestame nende mürataset,“ selgitab Rõõmussaar muutusi.

Juuli Nemvalts

kaasautor