• 09.11.18, 14:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mait Klaassen: meil on põhjust tunda uhkust oma kooli üle

Täna tähistab Eesti Maaülikool akadeemilise aktusega kooli aastapäeva. Rektor Mait Klaasseni sõnul on ta uhke ülikooli ja kolleegide üle, kes teevad suuri tegusid teadus- ja haridusmaastikul.
Mait Klaassen: meil on põhjust tunda uhkust oma kooli üle
  • Mait Klaassen: meil on põhjust tunda uhkust oma kooli üle Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Sel aastal möödub 170 aastat Tartu Veterinaariakooli asutamisest. „Eesti Maaülikool peab 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakooli oma ülikooli järjepidevuse kandjaks. Selle daatumi võime võtta kooli ajaloo alguseks,“ ütles rektor.
Maaülikooli eesmärgiks on olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas. Kool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. „Meie sooviks on teha rahvusvahelist, konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust kõigil kõrghariduse astmetel. Ülikool on edukas vaid ühtse ja motiveeritud liikmeskonnana,“ lausus rektor ja lisas, et pikisilmi oodatakse ka ülikooliseaduse vastuvõtmist, mis annaks teaduritele ja õppuritele hingerahu ja võimaluse tegeleda oma põhitegevusega.
Ta lisas, et tunneb uhkust Maaülikooli üle – nii kooli, ülikoolilinnaku, kogu infrastruktuuri, laborite jm üle. „Aga enim kõigest tunnen ma uhkust meie inimeste üle, kes teevad oma tööd rõõmu ja pühendumisega.“Mait Klaassen rõhutas, et koolil tuleb järjest enam tegeleda ka ühiskonnas üleskerkinud probleemidega. „Me näeme näiteks, et palju enam tuleb panustada metsandusharidusse. Maaülikooli teadlastel on suur rolli leida ühiskonnas üleskerkinud probleemidele, olgu selleks siis uue puidutehase või kanala rajamise plaanid, teaduslikult selgitatav lahendus,“ rõhutas ta.
Kas doktoritööd võiks olla eestikeelsed, küsis auditooriumilt rektor. „Järjest enam nõutakse ülikoolilt ingliskeelset õpet, samas on neid, kes soovivad õppida vaid eesti keeles. Aga, et kõik probleemid globaliseeruvad ja kogu teadus muutub järjest enam rahvusvaheliseks, siis teadustöid me peame siiski tegema inglise keeles,“ arutles rektor ja kutsus samas kõiki meid oma keelt hoidma ja väärtustama.
 
loe lisaks
Professor Poul Hyttel sai maaülikooli audoktoriks
Peale rektori avakõnet promoveeriti kooli audoktoriks professor Poul Hyttel, kes on rahvusvaheliselt tuntud loomaarst ja biomeditsiiniteadlane. Lisaks promoveeriti aastapäevaaktusel uued doktorid – Andres Jäärats, Katrin Kaldre, Arooran Kanagendran, Shuai Li, Aimar Namm, Kadi Palmik, Anna Pisponen, Anne Põder, Kaarel Soots, Pille Tomson, Ene Tooming ja Lea Tuvikene.
Traditsiooniliselt anti üle kooli teenetemedalid, tunnustati teadus- ja õppetöös silmapaistnud ülikoolipere liikmeid ja kuulutati välja maaülikooli aastategu ning aasta vilistlane.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:53
Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele