Põllumajanduse Äriplaan 2019: teraviljakasvataja soovitab äririske hajutada

Kreen juhtis Põllumajanduse Äriplaanil esinedes põllumehi teraviljakasvatuse riske paremini maandama. „Põllumajandus ei ole lühiajaline „projekt“. Siin tuleb eristada tootmis- ja turustamisriske. Iga ettevõtte peab need üle vaatama lähtuvalt oma põldudest ning muldadest, enda kasutatavatest tehnoloogiatest ning turustamise kanalitest,“ toonitas ta. „Üldiselt on levinumad tootmisriskide hajutamise võimalused kultuuride ja sortide mitmekesistamine, ökonoomsemate viljelustehnoloogiate valimine ning ühistegevus nii kasvatamise kui turustamise valdkonnas. Kindlasti tuleb arvestada, et iga riski maandamine on kulu, mis vähendab võimalikku saadavat kasumit,“ lisas ta.

Turul valitsev ebakindlus on pannud teraviljakasvatajaid liituma ja näha on üleostmiste trendi. Suurenenud on nende põllumeeste hulk kellel on 100 hektarist rohkem külvipinda.

Kreeni sõnul on positiivne, et taliteravilja kasvupind on suurenenud ja ka kaunviljade kasvatajatel on võimalik olnud saagikust suurendada. Muret teeb, et teravilja saagikus on olnud väga kõikuv ja toiduteravilja kokkuostuhindades pole stabiilsust aastatega lisandunud. 2017. aastal rapsi ja kaunvilja saadud tulemuste taustal on tark mõelda paremale äririskide maandamisele.

Kreen tõi välja, et Eestis on suhteliselt tagasihoidlik rukkikasvatus. „Rukki kokkuostuhind ja kasutus on oluliselt väiksem kui nisul. Seetõttu on sordiaretuses ja tehnoloogiate arengus pööratud rohkem tähelepanu nisule ja ka põllumehed ise panustavad nisu hea saagi saamiseks rohkem (tasakaalustatud väetamine, taimekaitse jne), kuna tulu on võimalik rohkem saada,“ selgitas ta. „Rukis on üldiselt kasvutingimuste osas leplikum kultuur kui talinisu. Seda kasvatatakse sageli kehvematel muldadel ja nii on ka saagikused väiksemad. Küll on ka kulud väiksemad, kuid tulenevalt tavapärasest rukki oluliselt madalamast hinnast on kasvatamise marginaalides positiivsele poolele jõudmine olnud aastaid päris keeruline,“ lisas ta.