Eestlasele on talupidamine nii töö kui elulaad

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) nõukogu esimees Kalle Hamburg rõhutas, et järjest enam tuleb panna rõhku talude efektiivsemale majandamisele.

„Eestimaa Talupidajate Keskliidu peamiseks ülesandeks on seista selle eest, et järgmise maaelu arengukava toetused saaksid toetama Eesti talude arengut. Eesti põllumajanduse üheks suurimaks probleemiks põllumajandusmaade ja ka põllumajandusettevõtete kontsentreerumine.

Põllumajanduslikud suurettevõtted on aja jooksul muutunud üha suuremateks ja talude arv väheneb. Samas ei saa traditsioonilist talutootmist miski asendada ning ETKL peab seisma just traditsiooniliste talude konkurentsivõimelisemaks muutmise eest,“ sõnas Kalle Hamburg.

 

Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv nentis, et maal on iga talu tähtis. „Kui Võrumaa Talupidajate Liit koos ETKLiga tähistab 30. tegevusaastat, siis see näitab, et meid on vaja ja meiega arvestatakse. Asi on alati kahepoolne, ka meie peame oma liikmetega arvestama. Kuna Võrumaal on väiketootjaid rohkelt, siis on nende soovide ja õiguste eest seismine väga oluline. Suure tähtsusega on meile meie liikmete toetus ja kaasamõtlemine. Maaettevõtjate toetamine ja nende soovide ning ettepanekute edastamine otsustajateni on väga oluline. Iga suits maal on tähtis ja selle hoidmise nimel tegutsemine aitab kaasa, et kõik siiski ei lähe maalt linna,“ lausus Parv. „ETKLi ja kõikide taluliitude roll on seista maaettevõtjate eest ja igati selle eest, et Eestimaal kõikjal on hea elada! Ei ole kahte Eestit! Soovin kõigile jõudu ja jaksu, et ühiselt edasi minna ja nagu põllumehele kombeks, austada oma isade maad ja hoida atra ikka kindlalt käes.“

Oluline roll toetusmeetmete väljatöötamisel

ETKLi juht aastatel 2016-2018 oli Kalle Liebert. Tema sõnul on esindusorganisatsioonidel oluline roll toetusmeetmete väljatöötamisel. „Eestimaa Talupidajate Keskliit on 30 tegevusaasta jooksul etendanud märkimisväärset rolli Eesti põllumajanduspoliitika kujundamisel ja talupidajate huvide esindamisel. Euroopa Liidus kehtib ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis on oma regulatsioonide poolest üks keerukamaid ja toetuste mahu poolt suurim ühiste poliitikate seas. Teatavasti moodustavad ÜPP toetused pea 40 % Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Eesti talupidajate jaoks on äärmiselt oluline, et ÜPP toetusi kasutatakse maksimaalselt hästi meie talude arendamiseks. Meie jaoks on ühelt poolt oluline otsetoetuste kiirem võrdsustamine, aga teisalt ka investeeringutoetuste kasutamine Eesti talude arengu edendamiseks,“ rääkis Liebert. „Euroopa Liidus on alanud ettevalmistused uue finantsperioodi (2021 - 2027) reeglite väljatöötamiseks ja tõenäoliselt pannakse ka Eestis lähiaastatel paika uute toetusmeetmete põhimõtted. Käimasoleva finantsperioodi (2014 – 2020) meetmete väljatöötamise ajal olin ma Maaeluministeeriumis tööl ministri nõunikuna ja kuulusin tollase minister Helir-Valdor Seederi esindajana maaelu arengukava ettevalmistavasse komisjoni. Tollasest ajast tean, kui oluline roll on esindusorganisatsioonidel toetusmeetmete väljatöötamisel ja meetmete eelarvete kujundamisel. Nüüd seisavad Talupidajate Keskliidu ees taas uued ja väga olulised väljakutsed. Usun, et Keskliit suudab olla ministeeriumile konstruktiivseks partneriks ja maksimaalselt panustada uue perioodi meetmete väljatöötamisse.“

Liidu eksjuht soovis Talupidajate Keskliidule palju jõudu, nutikust, aga ka kannatlikku meelt. „Soovin tähtsa juubeli puhul õnnitleda kõik Eesti talupidajaid ja tänada neid Eesti rahvale maitsvate toitude pakkumise eest! Üksiti kutsun tarbijaid üles eelistama puhast kodumaist toitu!“

Ühiseks väljakutseks põlvkondade vahetus Eesti põllumajanduses

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõi välja, et veel kunagi pole koostöö kahe põllumajanduse katusorganisatsiooni vahel nii sujuvalt sujunud. „Taluliit on pikkade traditsioonidega organisatsioon, kes on läbi aastate seisnud Eesti põllumajanduse ja peretalude hea käekäigu eest. Taluliit on oluline partner nii põllumajanduskojale kui Maaeluministeeriumile ja teistele riigiasutustele põllumajanduspoliitika kujundamisel. Eesti põllumajanduses on viimase 30. aasta jooksul toimunud suured muutused, mis on olnud nii taluliidule kui ka põllumajanduskojale suureks väljakutseks. Kolme aastakümne sisse mahuvad talude taasloomine, keerulised üleminekuaastad, Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mitmeid sügavaid kriise aga ka palju positiivset ja terve rida edulugusid. Aja jooksul on muutunud ka taluliit ja tegevuste rõhuasetused. Ühiseks väljakutseks on põlvkondade vahetus Eesti põllumajanduses ja organisatsioonides,“ ütles Sõrmus. „Tunnustame taluliidu head tööd põllumajanduse asendusteenistuse arendamisel, ühistegevuse põhimõtete ja talutoidu tutvustamisel. Taluliit on viimastel aastatel teinud silmapaistvat tööd selle nimel, et tarbijateni jõuaks üha rohkem väiketootjate mitmekesiseid tooteid, mis rikastavad oluliselt meie kõigi toidulauda. Koos oleme seisnud selle eest, et Eesti põllumeestele oleksid tagatud õiglased konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul. Kindlasti on põllumajanduskoja ja taluliidu koostöös olnud nii paremaid kui kehvemaid päevi, kuid julgen öelda, et põllumajanduskoja koostöö taluliiduga pole olnud kunagi varem nii hea kui viimastel aastatel. Soovin taluliidu liikmetele ja eestvedajatele jõudu ja õnne Eesti asja ajamisel! Koostöös suudame seista Eesti põllumeeste ja maapiirkondade elujõu kindlustamise eest.“