Panga prognoosid põllumajanduse kohta ja köögiviljasektori ellujäämisplaanid

Saates „Kasvupinnas“ teeme tagasivaate konverentsile „Põllumajanduse Äriplaan 2025“. Sel korral kuulame panga majandusprognoosi sektorile ja saame teada kui jätkusuutlik on meie aiandussektor.

Saate esimeses pooles kuulame Swedbanki põllumajandussektori juhti Brit Padjust, kes rääkis konverentsil põllumajanduse väljavaadetest ja panga finantseerimispõhimõtetest sektoris, rõhutades järgmisi peamisi punkte nagu põllumajanduse ja toiduainetööstuse olukord, investeeringud ja finatseerimine, põllumaa hinnad ja sektorisisene volatiilsus.

Padjus rõhutas, et põllumajandussektori investeeringud on 2024. aastal vähenenud, peamiselt kõrgete intressimäärade ja 2023. aasta kehva saagi tõttu. „Sektori võlakoormus on kõrge, ligi 75% toodangu väärtusest ja kapitalimahukus suur, kuid finantseerimisasutused peavad põllumajandust vähem riskantseks kui varem. Positiivne uudis on euribori alanemise ootused, mis leevendavad sektori rahalist koormust,“ rääkis Padjus. „Põllumeeste oluliseima tootmissisendi, haritava maa hinnad on viimase kahe aastaga tõusnud 50%, kuid maakonniti on esinenud kõikumisi. Kõrged maa hinnad parandavad tagatiste väärtust, kuid ei korva maksevõime puudumist.“

Ta lisas, et pangale on oluline klientide pikaajaline maksevõime, mitte lühiajalised majanduslikud raskused ning soovitusena jäi kõlama mõte valida maksimaalselt pikad maksegraafikud, et tulla toime sektori loomupärase volatiilsusega.

Aiandussektoris on kasvuruumi
Kasvupinnase teine osa keskendub aiandusele. Saame kuulata Kadarbiku talu juhi Veiko Paki lugu alates ettevõtte algusaastatest kuni praeguseni. Staažika aiandusettevõtjana nendib Pak, et köögiviljasektor seisab silmitsi tööjõupuuduse, väikese turu, ilmastikuolude ja bürokraatlike takistustega, kuid sellele vaatamata on sektoril kasvuruumi.

„Eesti köögiviljasektoril on arenguruumi, kuna turul on puudu mitmeid kohalikke kultuure. Suurem koostöö köögiviljakasvatajate vahel ning teadusasutustega aitaks tõsta sektori konkurentsivõimet ja võimaldaks eksportida suurematele turgudele,“ toob Pak välja. Ta täiendab, et aiandussektori edu sõltub efektiivsuse tõstmisest, pikaajalisest planeerimisest ja koostööst sektori sees.

„Köögiviljakasvatus vajab hoolikat valikut kultuuride ja sortide osas, arvestades kohalikke olusid ja turu nõudmisi. Pikemas perspektiivis on oluline leida tasakaal riske maandavate meetmete ja keskkonnasõbralike lahenduste vahel,“ rääkis Veiko Pak ja rõhutas, et vaatamata väljakutsetele on köögiviljakasvatusel Eestis võimalusi kasvada, kui keskenduda kvaliteedile, innovatsioonile ja koostööle.

Fotol: Brit Padjus ja Veiko Pak. Autor: Oleg Hartsenko