CM: piima analüüsiseade parandab karja tervist ja tõstab tootlikkust

OÜ Männiku Piim juht, Aasta Põllumees 2011, Avo Samarüütel märgib, et otsus tehnoloogia viimase sõna soetamiseks tuli lihtsalt. „2007. aastal paigaldati meie lauta DeLavali robotlüps, mis oli omal ajal väga innovaatiline lahendus. Kuna oleme kõik need aastad olnud selle tehnoloogiaga väga rahul, tundus loogiline astuda samm edasi. Tehnika on siiski inimese suurim abiline ning Herd Navigator suudab teha meist kiiremaid, objektiivsemaid ja paremaid otsuseid. Teadust ei tohi karta, sest need lahendused on ju loodud meie endi huvides ja parandamaks inimeste töötingimusi.“

Avo Samarüütli sõnul on ettevõtte omanikeringil juba tänaseks olemas kindlustunne, et investeering oli õige samm. „Loomade eest hoolitsemisele, spermale ja ravimitele kulub aasta jooksul päris suur summa. Kui me aga suudame haigusi ennetades ja neile varakult jälile saades vähendada ravikulusid ning avastada lehmade innaaja ja teostada seemendamise õigel ajal, saame seeläbi tervendada oma karja, minimaliseerida kulutusi spermale ning suurendada vasikate sündi ja piima tootmist. Iga tiineks jäänud loom on meie võit läbi vasikate ja piima müügi,“ selgitab Samarüütel. „Lisaks on farmijuhil nüüd oluliselt vähem mõttetut tööd. Ja rõõmu teeb iga kordaläinud seemendamine ning õigel ajal avastatud udarapõletik.“

Herd Navigator kogub andmeid progesterooni taseme kohta lehma piimas ja pakub välja innavõimaluse. Nii avastatakse ka vaikne ind. Analüüs näitab nii lehma tiinust kui ka aborte, samuti aitavad piimaandmed ennetada udarapõletikke. Lisaks määrab seade piima karbamiidisisalduse.

Lehmad ju ei kurda kehva tervist

Männiku Piima farmijuht Helin Õkva lisab, et uus seade on lihtne ja loogiline ning selle kasutama õppimine on läinud ladusalt.

„Väga konkreetselt näitab masin kõik innad, tiinused, abordid, munasarjade kõrvalekalded, follikulaar- ja kollakehatsüstid ja muude näitajate kõrvalekalded,“ loetleb Õkva, kes seni oli tsüste ja tiinuseid määranud läbi katsumise ning innaaega avastanud vaatlemise teel. Sest lehmad ju ise ei kurda, kui neid kehv olla on. „Eks täpsemat kasu saab kokku lüüa siis, kui seade on pikemalt kasutuses olnud, aga juba on näha, et lehmadel ei jää nii palju „tühje“ perioode vahele. Meie eesmärk võiks olla ühe lehma kohta üks vasikas aastas, aga loomulikult on iga loom erinev ning seda pole arvatavasti võimalik sajaprotsendiliselt saavutada.“

Analüüsiseade määrab ära ka lehmade ketoosi ehk ainevahetushaiguse, mis tuleneb valest või energiavaesest toitumisest. Kuna Männiku Piimas on lehmade toitmine väga suure tähelepanu all, pole neil sellega veel kokkupuuteid olnud.

„Tänaseks on Herd Navigatorist saanud minu igapäevane parem käsi ja ma ei kujuta oma tööd enam teistmoodi ettegi! Heade asjadega harjub inimene ruttu,“ kinnitab Õkva.

1993. aastal loodud Männiku Piim on läbi aastate investeerinud pidevalt nii loomade kui tehnika uuendamisesse. Ettevõte alustas piimatootmist eesti punase lehmatõuga, kuid aastal 2000 hakati puhtmajanduslikel põhjustel vahetama karja järk-järgult välja holsteini vastu, sest nende piimakus on oluliselt suurem. Männiku Piim on osalenud enamikes Euroopa Liidu põllumajanduse toetusprojektides, avades tänu neile 2007. aastal uue lauda ning suurendades kuue aastaga karja 180 lehmalt 360-ni. Täna toodab farm 10 400 kg piima lehma kohta, mis on Eesti kõrgeim tase robotlüpsifarmide hulgas.

Eesti saab juba kolmanda Herd Navigatori

Herd Navigatorite puhul on tegemist tõesti väga uue tootega, sest nende arv maailmas jääb täna alla 100. Eestis aga käib praegu juba kolmanda analüüsiseadme paigaldamine. „Nii väikese maa ja piimatootmise juures Herd Navigatori taolist tipptehnoloogiat kasutades teeme silmad ette nii mõnelegi riigile,“ ütleb DeLaval OÜ tootejuht Meelis Müil.

Lüpsiplatsidele ja -robotitele mõeldud analüüsiseadme põhieesmärk on parandada lüpsikarja sigivust, mis seni on olnud enamasti inimestest sõltuv. Kui masin avastab inna üle 95% juhtudel, siis muude vahendite ja visuaalse vaatluse teel on see protsent umbes 50-60.

„Pidevalt suurenevad nõuded piima kvaliteedile, toiduohutusele ja loomade heaolunõuetele, aga mida suuremaks kari läheb, seda keerulisem on loomi jälgida. Samas on nende eest hoolitsemine sarnane tippsportlase jälgimisega – mida ta tohib süüa ja kui palju, kui suur on stress, kas esineb söömishäireid jne,“ kirjeldab Müil. „Kahjuks kutsutakse sageli loomale arst alles siis, kui häda on käes ning tagajärgede ravimine läheb harilikult suhteliselt kulukaks. Aga seda kõike on võimalik ennetada!“

 

Põhiliselt jälgib Herd Navigator kolme valdkonda: esiteks sigimist, mille parameetri progestorooni abil avastab test lehmal inna, vaikse indlemise, tsüstid, abordi ja anöstruse. Teiseks udarapõletike esinemist ensüümi LDH ehk laktaathüdrogenaasi abil ning kolmandaks söötmist ja ainevahetust, kus piimakarbamiid ning beetahüdroksüvõihape (BHB) ehk ketokehad näitavad, kui hästi on sööt tasakaalus.

Kokkuhoid aastas ühe lehma kohta kuni 350 eurot

Testfarmide tulemused näitavad, et aastas võib tänu seadmele hoida kokku 250-350 eurot lehma kohta, kuna piima väljalüps kasvab ja haigused ning nende ravimise kulutused vähenevad nagu ka kulutused tulemusteta kasutatud spermale. Lisaks tõuseb tiinestumine.

Müil lisab, et kokkuhoid tuleb ka tööjõu pealt. „Hea spetsialisti leidmine pole kerge. Aga kui farmijuht on puhkusel, siis kes tunneks loomi veel nii hästi, et teda asendada? Herd Navigatori abil saab loomapidamisega hakkama ka inimene, kes otseselt loomandusalast tausta ei oma. See teeb farmi funktsioneerimise vähem haavatavaks ning inimeste oskustest sõltumatumaks.“

Herd Navigator paistab välja suure portfelli mõõtu kastina, mis paigaldatakse lauta piimaruumi seinale ja mis on ühendatud piimaproovide võtja ning piimameetriga. Väike kogus piima suunatakse seadmesse, mis teeb ise testid ja saadab tulemused farmiarvutisse. Kusjuures kõigilt lehmadelt ei võeta iga päev piimaproovi, seade otsustab eelmiste tulemuste alusel, kelle piima tuleb testida.