Tartu Ülikool kutsub põllumajandustootjaid osalema teadusuuringus

Suur osa Eesti ja kogu Euroopa elurikkusest on seotud põllumajandusega. Lisaks tootmisele on need põllumajandusmaastikud võtmekohad suure hulga meie looduse ja seeläbi meie kõigi hea tervise säilimisele. Hea tervisega põld tähendab head elu meile kõigile. Praegused keerulised ajad pakuvad just võimalusi uute praktikate juurutamiseks.

1. Lõokeselaigud – suurendavad linnu järglaste arvu ja ellujäämust.

2. Piisava laiusega rohumaaribad põllu servas, põldude vahel või põllumassiivi sees aitavad tolmeldamisele kaasa ja on kasuks looduslikul kahjuritõrjel.

3. Vähemalt 3 m lai põlluserv tagab sobivad tingimused niidukoosluste liikidele.

4. Metsasiilud, puudetukad ja puude read pakuvad elu-, varje-, toitumis- ja pesitsuspaika mitmetele taime-, linnu-, imetaja- ja lülijalgsete liikidele ning võimalust avamaastike pelglikele liikidele liikuda läbi põllumajandusmaastike ning reguleerivad kohalikku mikrokliimat.

5. Püsirohumaad õitsvate niidutaimedega on väga liigirikkad kooslused, mis suurendavad kogu põllumajandusmaastiku elurikkust, sealhulgas haruldasemate liikide arvu.

6. Vaesunud viljelusmaa muutmine karjamaaks vähendab oluliselt lämmastiku leostumist (eriti liivastel muldadel), suurendab süsiniku sidumist mulda, vähendab erosiooni ning suurendab mulla elurikkust.

7. Väiksemad vahelduvate kultuuridega põllud suurendavad piirkonna maastikulist mitmekesisust ning servade tihedust.

8. Põllusaared pakuvad elupaika paljudele liigirühmadele ja pakuvad põllule looduse hüvesi.

9. Põõsaribad aitavad takistada saasteainete levikut ja pakuvad paljudele liikidele elupaika.

10. Kivihunnikud ja muud väiksemad maastikuelemendid liigendavad maastikku ja pakuvad elupaika mitmetele organismirühmadele.

Toidutootmise kvaliteet ja jätkusuutlikkus sõltuvad põlde ümbritsevast elurikkusest ja mulla tervisest. Mitmete putukaliikide, soontaimede ja lindude käekäik sõltub toidutootmise praktikatest. Selle kahepoolse mõju kasutamine Eesti põllumajandusmaastikes on talupojatarkus, mille rakendamine aitaks meie tootjaid veel sitkemalt vastu pidada.

Sellised nutikad lahendused saavad lähiaastatel tihedasti läbikatsetatud koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Praegu on Eesti põllumajandustootjatel võimalus osa võtta projektist „Loodusrikas Eesti“, mis keskendub muu hulgas ka põllumajandusmaastike toidutootmise jätkusuutlikkusele ja elurikkusele. See tähendab tihedat koostööd põllumajandustootjatega, et proovida parimaid põllumajandustootmise praktikaid viisil, millest võidaks nii tootja kui ka kohalik loodus.

Koostöös tootjate ja teadlastega rajatakse projekti käigus näidisalad, kus jälgitakse erinevate võtete mõju saagikusele ja elurikkusele. Neilt aladel leitakse just need tegevused, mis sobituvad vastavasse maastikku ja kohanduvad tootja eelistustega. Katsetatakse mulla süsinikusidumist suurendavaid võtteid, tolmeldamist ja looduslikku kahjuritõrjet parandavaid tegevusi. Näiteks nn mardikapeenarde rajamine või 3-6 m põlluservade jätmine õistaimedele. Katsete käigus saadud andmete põhjal selgitame välja Eesti tingimustesse kõige sobivamad agroökoloogilised võtted, mis võimaldavad tulevikus kujundada otstarbekamaid põllumajanduse toetusskeeme.

Põllumajandustootjale on projektis osalemine kasulik mitmel põhjusel. Tegevuste käigus tekib põhjalik ülevaate oma põldude elurikkusest ja muutustest, mida uued praktikad endaga kaasa on toonud. Tootjad saavad jagada oma teadmisi ja kogemusi just Eesti oludesse sobivate praktikate juurutamisel. Lisaks saadakse tuge enda ideede teostamisel ja ollakse läheda kontaktis teadlastega ja. Selline sümbiootiline ehk üksteisele kasutoov koostöö pakub kindluse, et igasugune elu maal kestaks.

Põllumajandustootjad, võtke meiega julgelt ühendust! Kontaktid leiad: heapõld.ee/kontakt