Pagariäriga lõpparve teinud Arvo Leok plaanib
rajada oma kodukohta Sõmerpalu vallas Hänike külas Võhandu jõe kaldal
vikerforellikasvanduse koos fileerimisköögi ja haudemajaga. Kava järgi tuleb
Leok oma kaladega turule järgmise aasta sügisel.
ASi Paadi Pagar müügi järel otsis Leok endale uut tegevust ja valis selleks kalakasvatuse, kirjutas Võrumaa Teataja. Praeguse kahe tiigi asemele on mehel plaan rajada kahes etapis kokku kümmekond tiiki, et Võru maakonnas vikerforelli kasvatusega tööstuslikult tegelema hakata. Kalade aastaseks juurdekasvuks plaanib ta 30 tonni.
Forelli kasvatatakse Võrumaal küll mitmel pool turismitaludes, kuid lähim tööstuslik forellikasvandus asub Põlvamaal Karilatsis.
Kui suur nõudlus vikerforelli järele Võrumaal valitseb, on Leokil raske ennustada. Turuseis selgub tema sõnul siis, kui müük algab.
Vikerforelli kasvatab Leok juba praegu, kuid turustada saab ta kala vaid Vaabina poes, kus on eluskala müügiks tingimused loodud. Koos uute tiikide rajamisega tuleb tema sõnul ehitada ka fileerimisköök, kus püütud kala kaupluste jaoks valmis seatakse: puhastatakse ja fileeritakse.
Plaanidesse kuulub veel külalistemaja ja suitsusauna ehitus, et tegelda ka turistidega. Neile on kavas pakkuda õngitsemisvõimalust.
Koht forellikasvanduse jaoks on Leokil hea, sest tiikide juurest voolab mööda Võhandu jõgi. Kuni kolmandik Võhandu veest juhitakse kalatiikidest läbi, sest forell vajab elamiseks voolavat vett.
ASi Kobras tehtud keskkonnamõjude hinnangu kohaselt ei mõjuta forellikasvanduse rajamine Võhandut halvasti, kui järgitakse kõiki seatud tingimusi.
Üheks jõevee kasutamise tingimuseks on selle puhastamine pärast kalatiikidest läbijuhtimist. Kalatiikidest läbi juhitud vesi tuleb suunata esmalt settetiikidesse ja serpentiinkraavi ning kui need ei suuda vee puhtust tagada, tuleb keskkonnamõjude hinnangu järgi lisapuhastussüsteem rajada.
Kuigi Võhandu vesi on Leoki valduse juures üsna hapnikurikas, tuleb uuringu korraldajate hinnangul arvestada riskiga, et pikema põua ajal võib vee kvaliteet langeda.
Samuti võib veevool kõikuda Utita hüdroelektrijaamas toimuva voolu reguleerimise tõttu.
Eestis toodetakse vikerforelli kaubakalaks üle 500 tonni aastas, turumaht on aga umbes 2000 tonni aastas. Puuduolev imporditakse Norrast ja Soomest.
Seotud lood
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele