Viimasel ajal on spekuleeritud väitega,
nagu tõukaks biokütusehullus kogu maakera üleüldisesse näljahätta. Eesti
põllumehele on aga biohullus üsna kasulik, sest ta saab nüüd valida, kellele oma
vilja müüb.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul pole võimalik maanteed pidi kilomeetritki sõita, ilma et näeks juurelt maha kukkunud ning kõdunevat puud. Küsimus on vaid tehnikas ja tehnoloogias, mis võimaldaks maas vedeleva odavalt kokku koguda ning kütuseks ümber töödelda.
Tehnika on võtmeküsimus, kinnitas täna ajakirjanikele Pajusi ABFi juht Lembit Paal. Firma on kaasaegsesse tehnikasse matnud miljoneid. Kui kunagisest kolhoosist käsu korras aktsiaselts sai, ei teadnud aga keegi, et täna vajavad traktorid keskmisest kõrgema IQga juhte. Selliseid mehi tuleb tikutulega taga otsida.
Mida maha külvata, kas traditsioonilist või geneetiliselt muundatut? Välismaine seeme ja väetis pole alati kõige paremad, selgitas talivilja katseplatse näidanud Jõgeva Sordiaretuse instituudi juht Mati Koppel. "See sort oli Soomest," viitas ta maalapikesele, kust sirutusid taeva poole vaid mõned harvad tuustid.
Et oma silmaga näha, kuidas Eesti põllumees täna elab, vaata värskeid aripaev.ee pilte.
Seotud lood
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.