Mis juhtub kahjumliku põllumajandusega?

Kellamäe talu peremees Jaak Kõiv ütles, et kui olukord ei parane ja põllumees peab toodetud piimaliitri või teraviljakilole jätkuvalt krooni peale maksma, siis kõigepealt kulutatakse eurotoetused tegevuskulude – loomasöötade ost, tööliste palgad, kütused, tagavaraosad, elekter, rendimaksed, maksed teenuseid osutavatele ettevõtetele ning riigimaksud – katteks. Maksma peab ka lühi- ja pikaajalised laenud ja intressid. „Ükskord hakkavad aga domineerima esitatud arved, mille maksmiseks enam raha pole,“ tõdes Kõiv.

Kämara-Antsu talu pidav Jaan Sõrra usub, et kõige mustem stsenaarium võib olla see, et veerand põllumeestest lõpetab põllumajandustootmise ning töötus maal suureneb veelgi.Ka teine tema pakutud perspektiiv ei kõla kuigi optimistlikult: „Helgem stsenaarium on see, et riiklikud toetused taastatakse täismahus, see võib-olla vähendab pankrotte umbes 15%ni ettevõtete arvust.“„Piimaraha eest on heal juhul võimalik tasuda jooksvaid liisingu- ja laenumakseid ning töötasu,“ tunnistas Sikkani-Pendri talu peremees Urmas Einberg. „Kusjuures palkasid tulebki juba hakata langetama. Tootjatel läheb käiku miinimumprogramm, mis tähendab väiksemaid saake, võib-olla ka harimata maid ning madalamat piimatoodangut.Veebruaris langesid piima kokkuostuhinnad taas ja on nüüd vahemikus 3,20–3,80 kr/l. Piimaliitri omahinnaks peavad farmerid 4–4,60 kr/l. Põllumehed nurisevad, et nii mõnelgi piimakombinaadil on veel detsembrikuu piimarahagi välja maksmata.Ka paljudel teraviljakasvatajatel on eelmise aasta teravili praeguseks suures osas müümata, sest kokkuostuhinnad 1,5–1,7 kr/kg ei kompenseeri omahinda. viimane ulatub 2,5 kroonini. Taas tuleb põllumehel iga toodetud teraviljakilo kohta üks kroon peale maksta.