Maasikakasvataja: festivalil marjahind pigem kokkuleppeliselt odavam

Äripäevale teadaolevalt on maasikakasvatajad omavahel kokku leppinud, millisest marja kilohinnast odavamalt ei müüda. „Seda väita ei saa, et on hinnakokkulepe,“ lükkas Kabrits selle väite tagasi.  „Eks võib-olla seal  turgudel mingid talunikud püüavad kokkuleppida,“ pakkus ta kuid jäi endale kindlaks, et hinnakokkulepet on võimatu teha kuna marjakasvatajaid on nii palju.

Samas tunnistas mees, et pigem on kokkulepitud selles, et müüakse odavamalt. „Pakume rahvale odavamalt. Maasikafestivalile on toodud ka kvaliteetset marja, mis muidu läheb Soome,“ kirjeldas Kabrits. Kartelli kohta kommenteeris liidu juht, et inimestele võib hinnakokkulepe mulje jääda, kuna maasikaid müüakse enamvähem sama kilohinnaga.

„Maasika kasvatajad on aru saanud, et kui järjekord on pikk sabas, siis on hind vale ja peab tõstma ja kui on järjekord väike, siis tuleb hinda alla lasta,“  selgitas Kabrits. Hinnas polevat tema sõnul ka mõtet kokku leppida, sest marja on alati pigem vähe kui piisavalt. Et hinda üles poole kruvitaks, pole nii pigem vastupidi, jäi mees kindlaks.

Tegelikult on maasikakasvatajate liidu juhataja hinnangul tänavu keskmisest kehvem saagi aasta, mistõttu väga hõisata ei saa. Seetõttu on marjakasvatajate käekäik kehvem kui parematel aastatel, lausus Kabrits. Marjad on väiksemad ning korjajaid on ka seetõttu rohkem vaja – see on aga aja ja tööjõukulukam ettevõtmine, kirjeldas Kabrits.

Samas nõudlus on suur. „Rahvas on aru saanud, et mari hakkab lõppema ja mitmetel talunikel on maasikas juba otsa saanud, seepärast on tekkinud suur nõudlus ja paljud ei suuda ette anda nii palju kui nõutakse,“ möönis Kabrits.

Huvitav on fakt, et Eesti maasikas ei jõua ka ainult siinse kodu söögilauale, vaid saadetakse ka piiri taha. Maasikakasvatajate esindaja ütleb, et kõige rohkem eksporditakse magusaid marju põhjanaabritele Soome. Samuti ka Lätti, Leetu ja Poolasse. „Nii huvitav kui see ka pole, Poola müüb odavamad maasikad meile ja suuremaid ja kallimaid marju ostab Eestist,“ mõtiskles Kabrits.

Poola kallim maasikamari rändab sealt aga Euroopasse – Saksamaale, Prantrsumaale ja Inglismaale ning vähem kvaliteetsem mari tuuakse siia poole mida Euroopa ei taha, rääkis Kabrits. „Seetõttu saavad poolakad oma kasumi juba Euroopast ja meil müüdavate hind ei ole enam oluline kõrgeks pressida,“ selgitas ta marjahindade suurt erinevust. Soome läheb tipphetkedel Eestist 10 tonni maasikaid päevas, märkis ta suurusjärku.

Sellel aastal on maasika tootmise omahind hinnanguliselt üle kolmekümne krooni, selgitas Kabrits veel marjahinda. „Eesti väga paljude talunike probleem on selles, et keegi ei arvuta, mis on omahind,“ möönis ta tõsiasja.  „Nendel puudub selline mõiste nagu omahind, see on ka kõige suurem probleem, et tullakse turgu ja müüakse kiiresti ära ja hooaja lõpus öeldakse, et ma maksin asjale peale ja põllumajandus ei tasu ära,“ märkis mees.

Seetõttu hoiatas ta, et suurt ja korralikku marja alla 30 krooni  ei saa. „Enamik suurt marja läheb Soome ja müüakse üle 50 krooni ehk 4 euroga kilo kohta,“ selgitas Kabrits.

Maasikakasvatajate Liidu eestvedamisel müüvad suuremad marjakasvatajad sel nädalavahetusel oma toodangut Ülemiste Maasikafestivalil.