Euroopa Kalandusfondi seirekomisjon kinnitas heaks rakenduskava muutmise, millega luuakse vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele võimalus kalandusfondist laenu saada.
Laenu hakkab väljastama Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes võib laenu anda vesiviljelusega alustavatele või tegelevatele ettevõtetele investeeringuteks tootmisesse või töötlemisse, teatas põllumajandusministeerium.
Laenu saab taotleda järgmisteks tegevusteks:
* uue kasvanduse või töötlemisüksuse püstitamine;* olemasolevate kasvanduste või töötlemisüksuste rekonstrueerimine, laiendamine ja tehnosüsteemide muutmine;* investeering põhivarasse eesmärgiga oma tegevust tõhustada;* uue või oluliselt täiustatud toote turule toomine;* uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse, mille eesmärk on toote kvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse tõhususe, paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse kasv, kasutusele võtmine.
"Seirekomisjonis nenditi, et vajadus on olemas, kuivõrd pangandussektori usaldus uue ja vähetuntud ettevõtlusala vastu on suhteliselt väike. Vesiviljeluse eripära arvestades on aga edukaks alustamiseks vaja mahukaid ja pikema tasuvuse ajaga investeeringuid,“ ütles Euroopa Kalandusfondi seirekomisjoni esimees, toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai. „Kui finantsinstrument ennast õigustab, siis võiks selline süsteem järjest enam asendada tavapäraseid investeeringumeetmeid.“
Laenufond moodustatakse Euroopa Kalandusfondi vesiviljelusele ettenähtud vahendite raames. Seni on vesiviljelusega tegelevad ettevõtted saanud Euroopa Kalandusfondist toetust.
Rakenduskava muudatuse peab heaks kiitma Euroopa Komisjon, misjärel sõlmib ministeerium vastava lepingu Maaelu Edendamise SA-ga.
Euroopa Kalandusfondi seirekomisjoni koosseisu kuuluvad ministeeriumide ja teiste avalike institutsioonide esindajad, valitsusväliste organisatsioonide esindajad, teadlased ja sektori esindajad.
Lisainfo: Ain Soome, kalamajandusosakonna juhataja, tel 625 6181,
[email protected]
Seotud lood
Maaettevõtete arv kasvas 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 3,7%.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.