39% Eesti inimestest kasvatab kartulit ise või hangib selle sugulastelt, selgus üllatuslikult MTÜ Eesti Kartul tellitud uuringust.
Seega, 41% tarbijatest ostab kartuli jaekaubandusest ja 15% turult. 71% tarbijatest ostab lahtist kartulit, 34% ostab pakendatud kartulit, eelistades kilepakendit, paberpakendi eelistajate osakaal on marginaalne (2%). Samuti selgus uuringust, et 69% eestimaalastest peab kartulit tervislikuks.
MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees Kalle Hamburg ütles, et 1000 eestimaalast hõlmav küsitlus andis hea ülevaate inimeste kartulitarbimisest ja teadlikkusest.
“Võib öelda, et kolmandik inimestest Eestis ehk 30% sööb kartuleid iga päev, 60% mõned korrad nädalas,” ütles Hamburg ja lisas, et ehkki kartuli kõrvale on viimastel aastakümnetel tekkinud konkurente muude toiduainete näol ning selle tarbimine aastas inimese kohta on langenud, ei kao kartul eestimaalaste laualt kuhugi.
“Eriti rõõmustav on, et 77% peredest vastas, et nende lapsed söövad kartulit meeleldi ning ainult 32% arvas, et lapsed eelistavad kartulist valmistooteid nagu krõpsud või friikartulid. “
Hamburgi sõnul näitab uuring, et tarbijad ei ole väga hästi kursis kartuli sortidega ning ei oska arvestada sordi sobivust toiduks. “Vaid 27% inimest arvestab kartulisordi sobivust toidu tegemiseks ja 53% tarbijatest pole selle peale tulnud või ei arvesta sellega. “Näeme siin Eesti Kartuli jaoks suurt väljakutset, et harida inimesi, mis sort sobib pudru või salati tegemiseks ja mis sort ahjus küpsetamiseks või friikartulite valmistamiseks.”
Hamburg tõdes, et uuringu andmete põhjal pole täna inimeste huvi selle vastu kuigi suur: “41% tarbijatest ei vaata pakendilt mingit teavet, sordi nime jälgib 31% ja tootja nime 26%. Vaid 3% jälgib juhiseid kasutusotstarbe kohta.”
Tarbijate tüüpiline ostukogus on korraga 2-3 kilo kartulit. Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS oktoobris 2012.
Seotud lood
Äripäev on välja tulnud väga tänuväärse algatusega - sellist veebilehte oli põllumeestele ammu vaja, märkis Eesti põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra.
Maaettevõtlusest konkurentsivõimelisim on toiduainetööstus ja seda haru mõjutas ka majanduskriis kõige vähem, selgus põllumajandusministeeriumi tellitud uuringust.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.