Valitsus sai tänasel istungil ülevaate keskkonnategevuskava elluviimisest koos suuremate saavutuste ja olulisemate järeldustega. Aruande kohaselt tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama põllumajandustootmisest pärineva reostuse piiramisele, reovee nõuetekohasele puhastamisele ja piiriveekogude paremale kaitsele.
Eestile omaste metsaliikide säilimiseks tuleb rangelt kaitstava metsamaa osakaalu hoida ka edaspidi 10% juures kogu metsamaa pindalast ning tagada ka selle tüpoloogiline esinduslikkus. Pidevas hoolduses on ca 25 000 hektarit poollooduslikke kooslusi ning heaks kiidetud looduskaitse arengukavaga on pandud tugev alus valdkonna süsteemsemale ning ökosüsteemipõhisemale arendamisele.
Olulisemad investeeringud energiasäästu on tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate kasutamise toetamine; korterelamute, eramajade ning avaliku sektori hoonete rekonstrueerimine energiatõhusamaks; elektriautode soetamine ja nende üleriigiline laadimisvõrgustik ning keskkonnasõbralike busside ja trammide soetamine.
Järgnevatel aastatel tuleb senisest põhjalikumalt tegeleda taastuvenergia kasutuse ergutamisega transpordisektoris. Suureks väljakutseks saab olema kohalike omavalitsuste jäätmekäitluse korraldamise võimekuse kasvatamine. Edaspidi tuleb püügivõimalused hoida rangelt vastavuses kalavarude tegeliku olukorraga. Jätkuvalt on väljakutseks osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad seadmed ja vajadus nendes sisalduva aine kokkukogumiseks ja hävitamiseks.
Seotud lood
Tänavu valmisid keskkonnavaldkonna olulisemad teenäitajaid, milleks on looduskaitse arengukava ja uus jahiseadus.
Valitsus andis loa lisada riigi rohelise investeerimisskeemi raames renoveeritavate hoonete sekka täiendavalt 27 hoonet.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.