Kaas: maaettevõtlust esindavad asutused on mures tuleviku pärast

Nimelt on selgelt täheldatav tendents võimaluste kitsendamiseks ja tingimuste karmistamiseks uuel perioodil mikro- ja väikeettevõtetele, kellel on tegelikult suur potentsiaal pakkuda maapiirkonna elanikele sissetulekut ja rakendust tööturul ning suurendada inimeste ja kapitali juurdevoolu maapiirkonda. 

Allakirjutanud on seisukohal, et uue Maaelu Arengukava (MAK) olulisimaks väljundiks peab saama loodud töökohtade arv maapiirkonnas – pelgalt säilitatud töökohtadest enam ei piisa, et tagada jätkusuutlikku maaeluarengut. Uute töökohtade loomisel on aga suurem potentsiaal sekundaar- ja tertsiaarsektoril, mis eeldab enam mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamist maapiirkonnas ja juba tegutsevate mikroettevõtete laialdasemat toetamist uute toodete ja teenuste arendamisel.

EVEA president Marina Kaasi sõnul  sisaldavad hetkel  kavandatavate MAK’i tugimeetmete projektid senisega võrreldes märksa rohkem piiranguid ja nõudmisi ettevõtete eelneva tegevuse kestusele, käibele ja toetuse piirsummadele. Sellised kitsendused pidurdavad mikroettevõtete kasvu, ei stimuleeri investeeringuid ajaloolistesse ja mahajäetud hoonetesse  ning raskendavad uute ettevõtete tulekut maapiirkonda. Samas jääb kahaneva eelarvega MAK 2014-2020 jätkuvalt avatuks suurettevõtetele nii põllumajanduses kui toidutööstuses,  kellel ei ole raskusi juurdepääsuga laenukapitalile oma investeeringute rahastamiseks ning kelle puhul ei saa rääkida  reaalsest turutõrkest ja toetuse vajalikkusest.

Pöördumises tehakse konkreetsed ettepanekud, mis lähtuvad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustest. EVEA president loodab, et Euroopa Liidu loosung „Mõtle esmalt väikesele!“ leiab rakendust ka Eesti maaelupoliitikas.