Eesti suurim mesindusettevõte Meveda alustas Eesti mee eksporti Hiina turule. Müüki pannakse naturaalne mesi. Esimene partii, 5500 kilo, on tänaseks teele saadetud.
Lõuna-Eesti meetootja Meveda OÜ juhatuse liige Jaanus Tulli sõnul on ökoloogiliselt puhas mesi Hiinas väga hinnatud toode. „Hiina tarbija, just keskklassi tarbija, kelle sissetulek on meie mõistes korralik, on nüüdseks suuteline ja teadlik oma eelistustes, et osta ökoloogiliselt puhast kaupa. Nende eelistused on Uus-Meremaa ja Austraalia looduspuhastele kaupadele aga siin on Eesti riigil suur võimalus Eestit promoda, kui puhast Põhjamaad“.
Tulli sõnul on Hiina Eesti mee jaoks kasvav turg, kuhu võiks tulevikus eksportida suure osa kohalikust meetoodangust. Eestis toodetakse 800-1000 tonni mett aastas. Meveda OÜ 2012. aasta toodang oli 28 tonni.
Jaanus Tull on 1984. aastast tegelenud mesindusega. Turg on olnud sel ajal pidevas arengus. Nüüd on jõutud niikaugele, et otsitakse uusi turge Euroopas ja mujal. Huvilisi on palju aga lõpptulemuseni jõuda on raske.
„Meie eelis on see, et meil on juba tekkinud mingi valik tooteid ning kvaliteet on hea ja stabiilne. Oma tooted Hiina turule saime läbi isiklike kontaktide – üks tuttav teadis üht, teine teist. Abi, mitterahalist, saime ka Hiina Eesti Saatkonnalt, kes on me maad tutvustanud kui puhta looduskeskkonnaga Põhjamaad. Sealt said infot meie partnerid ja edasimüüjad“.
Mesi läheb müüki telepoodi
„Hiinas on ülipopulaarsed n.ö telepoed. Meie arusaam telepoest ei ole see, mis Hiinas. Telepoodi vaatab suur osa rahvast, näidatakse toodet, maad kust toode on pärit ja selgitatakse, miks see on hea ja kuidas tarbida. Oma mee müügiga saame me ka Eestit tutvustada, kuna tegu on hiinlaste mõistes eksootilise maaga“, rääkis Tull. "Tegime ise klipi tootest, Eesti mesindusest ja loodusest ning meie partnerid Hiinas tegid siis turule sobiva montaaži“.
Riik ei toeta Eesti mesindust
Tulli sõnul on mesindusel võimalik saada investeeringutoetust aga selleks, et seda saada peab olema hea äriplaan ja endal eelnevalt piisav ressurss. Otsetoetusi me ei saa. Samas on see kurb, sest põllumajanduslike suurtootjate poolt teatud kemikaalide valel ajal kasutamise tagajärjel on mesinikud palju kahju kannatanud. Soome riik maksab oma eelarvest otsetoetusi mesinikele aga Eesti mitte. Soomes on keskmine toetus mesilaspere kohta 21 EURi. Eestis on umbkaudu 35000 mesilasperet ja see ei oleks tegelikult meie riigile liiga koormav, pigem aidataks jalule üks maaettevõtluse vorm.
"Ootame uuelt rahastusperioodilt mõistlike otsuseid ja võimalusi väiketootjatele", sõnas Tull.
Meveda OÜ tootevalikusse kuulub lisaks klassikalisele naturaalsele meele ka taruvaiguga mesi, mesilasema toitepiimaga mesi ja õietolmuga mesi.
Seotud lood
Eesti meetootjatel on oma koduturul üha raskem konkureerida Lätist ja Leedust tulevate meetaoliste toodetega. Abikäsi Eesti meetootjatele on ulatatud Aasiast, mis võib Eesti mee eksporti lähiaegadel kordades kasvatada.
Enne oma kauba tutvustamist on aga Hiina majandusteadlase Xiaotian Zhangi arvates mõttekas tutvustada Eestit.
Eesti mesinikud tootsid eelmisel aastal 1000 tonni mett ja sellest kolmveerand müüdi otse tarbijale. Eksport jäi mõnekümne tonni piiresse.
Eestis tegeles 2012. aastal meetootmisega 5934 põllumajanduslikku ja kodumajapidamist. Neist 17 olid üle 150 mesilasperega kutselised mesinikud ja üle 5200 hobimesinikud.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.