Põllumehed kaotasid mullu ilma tõttu käivet

Padise vallas tegutsev perefirma Laheotsa OÜ peab eelmist aastat keeruliseks, kuid tulemuste üle ei nurise. Ettevõte tegeleb oma kasvatatud kartuli - ja köögivilja pesemise, töötlemise, pakendamisega ning põhiklientideks on Eesti suurimad jaeketid, suurköögid ja HoReCa sektor.

"2012 aastat võib pidada üheks keerulisemaks ettevõtte tegevusajaloo jooksul. Juurviljade müügihinnad olid väga madalad ning lisaks sellele mõjutas tulemusi äärmiselt kehvad ilmastikuolud," kirjutab ettevõte majandusaasta aruandes. Mullune saagikoristus oli raskendatud ning põldudelt koguti tavapärasest 30-40% vähem toodangut.

Peamiselt Eesti turgu varustava Laheotsa netokäive kahanes võrreldes 2011. aastaga kolmandiku võrra ning oli mullu  3,17 miljonit eurot. Aasta varem oli käive  4,63 miljonit eurot. Kui 2011. aastal oli firma kasum üle 1,9 mln, siis mullu 688 000 eurot.

Kokku tegi Laheotsa OÜ investeeringuid  1,52 miljonit euro eest. Suuremateks investeeringuteks oli Otimäe tootmiskompleksi rekonstrueerimistööde lõpetamine ja uue juurviljalao valmimine.

"2012. aasta raskeid majandusolusid arvestades võib kontserni tulemustega rahule jääda," teatab ettevõte. Ettevõtte on otsustanud omanikele maksta ka 200 000 eurot dividende.  Laheotsa OÜl on kaks tütarettevõtet: Lahepõllu OÜ ja Nissi Põld OÜ .

Laheotsa talu osanik on Frivil Invest, mis kuulub Risto, Veiko, Olari ja Väino Villersile.

 

Pärnu maakonnas Vändras tegutsev piimatootja Vändra OÜ kasvatas võrreldes 2011. aastaga pisut müügitulu, kuid kaotas kasumis. Ettevõtte müügitulu oli mullu 4,35 mln eurot, aasta varem ulatus see veidi üle 4,2 mln euro. Kasum oli 1,36 mln eurot, 2011. aastal oli see ligi 1,8 mln eurot.

Ettevõttes oli mullu keskmiselt  1362 lehma, piima toodeti kokku 12 179 tonni, millest müüdi ära 11 949 tonni. Toodang ühe lehma kohta oli 9856 kg. Ettevõte investeeris põhivarasse üle 1,9 mln euro, masinaid ning seadmeid osteti 66 000 euro ja maid soetati  172 000 euro eest. Rekonstrueeriti  Viratsaare noorkarjalaut, mis läks maksma üle 1,6 mln euro. OÜs Vändra töötas mullu keskmiselt 63 töötajat, ettevõtte tööjõukulud ulatusid 944 000 euroni. OÜ Vändra suuromanikud on Ilmar Teevet,  Jaan Toobal, Peeter Kitsnik, Jaan Gertz ja OÜ Vändra Vara, lisaks sellele ligi 40 eraisikut.

 

Järvamaal asuva piima, liha, teravilja ja rapsitootja OÜ Estonia kasvatatud teraviljast pool läks loomasöödaks, teine pool aga müüdi erinevatele kokkuostjatele - FarmPlant Eesti, Baltic Agro, Avena Nordic Grain. Kogu toodetud piim läheb aga Valio Eesti ASle.

Mullu oli Estonia müügitulu oli mullu üle 10,1 mln euro, aasta varem oli see üle 9,5 mln euro. Kasum oli ligi 660 000, aasta varem oli see ligi 1,8 mln eurot. Loomakasvatuses polnud mullune aasta Estoniale kuigivõrd hea, märgib ettevõte. Ehkki loomade arv oli stabiilne, siis produktiivsust nappis.

"Polnud nii hea, kui lootsime, oli tagasilööke," ütleb ettevõtte juht Ain Aasa. Ettevõtte majandusaasta aruande järgi olid probleemideks loomakasvatuses halb tiinestumine ja pikad laktatsioonid (piima eritumine piimanäärmeist), samuti suurenesid kulutused loomade tervishoiule.

"Pigem on see inimestes kinni ehk organisatoorne probleem.  Süüdistada pole peale iseenda kedagi," selgitab Aasa. Aruandes on kirjas, et halvimad tulemused saadi Kõrtsi farmis ning ettevõttel tuleb parandada juhtimist. Sel aastal võeti tööle uus loomakasvatusjuht.

Lisaks juhtimisprobleemidele oli ka piima müügihind mullu languses ja see võimendas rahaliselt valdkonna halbu tulemusi, seisab aruandes.

Samas taimekasvatuses oli mullune aasta oli Estoniale üks parimaid. Suurim saak saadi talinisu kasvatamisest, hea saak saadi ka varajase odra, suvinisu kasvatamisest. Ettevõte ei kurda ka rukki saagi üle, kogu saak õnnestus müüa toiduviljaks.

 "Teravilja hinnad mullu olid tootjale samuti väga soodsad. Hea saagi ja kõrgete realiseerimishindade tulemusena oli see tootmisharu ettevõttele tulemuslik," märgib ettevõte.

Estonia vähendas mullu töötajaid, eelkõige kaalu- ja laomajanduses ning mehhaanika valdkonnas.

Sel aastal plaanitakse ehitada uus kuivati, mis peab võimsuse poolest ära kuivatama kogu grupi teravilja ja rapsi, samuti valmistama seemnevilja.  2013.a. käivitub Kabalas asuv noorkarjafarm.

OÜ Estonia kuulub kahele ja poolesajale osanikule, neist suuremad Andrus Lund (3,49%), Ants Kaiv (2,61%), Ain Aasa (1,92%), Eino Ainsalu (1,45%), Eevi Umbleja (1,3%), Jaanus Marrandi (1,13%) ja Mikk Metsalu (1,07%).

 

Piima, liha ja teravilja tootmisega tegelev Tartu Agro müügitulu oli mullu 6,7 mln eurot, mis on 4,7% vähem, kui 2011. aastal. Üle poole ehk 3,5 mln eurot moodustas tulu piimamüügist. Ettevõtte kasum oli ligi 762 000 eurot, aasta varem ulatus see üle 1,5 mln euro. Sealiha müügist teeniti 1,1 mln eurot, sellest 54% moodustas elussigade müük Leetu ja 23% Venemaale.

"Teraviljasaak oli korralik, kuid koristusperiood oli viimaste aastate sademeterikkaim, mis omakorda tingis kuivatuskulude suurenemise, kuivatite kütuse osas varasemate aastatega võrreldes kahekordseks," seisab aruandes.

Ligi pool miljonit eurot läks investeeringuteks, sellest ligi pool silohoidla ehituseks. Ta tänavu plaanib ettevõte investeerida ligi 470 000 eurot, ligi 209 000 euro eest plaanitakse muretseda põllumajandustehnikat.

Tartu Agro omanikud on Aavo Mölder, Eino Härm ja Almantika OÜ, mille taga on Mart Avarmaa.

 

Põhiliselt piimatootmisega tegelev Järva PM mullune müügitulu ja kasum pisut vähenesid.  Kui 2011. aastal oli müügitulu 1,76 mln, siis mullu ligi 1,57 mln eurot.  Kasum ulatus üle 324 000 euro, aasta varem oli see üle 505 000 euro. Järva PM müüs eelmisel majandusaastal ära tütarettevõtte Visusti Piima. Ettevõte muretses mullu uut tehnikat. Näiteks osteti uus, 30 000 eurot maksev  söödajaotur-segisti, ja üle 33 000 euro maksev teleskooplaadur, kasutusrendile võeti  neli traktorit ja ketaskoorel. Mullu alustas ettevõte veisefarmi teise osa ehitusega, selleks saadi DNB pangalt 717 000 eurot investeerimislaenu. Erinevaid põllumajandustoetusi sai ettevõtte mullu ligi 481 000 eurot. Selleks aastaks on kavandatud kolm olulist investeeringut: teraviljakuivati, kombain ja poegimislaut.

Järva PM suuromanik on Agri Land Investment (omanikud Jaanus Murakas ja Tauno Heil), lisaks sellele ka suur hulk eraisikuid.

 

Rakvere Lihakombinaadi tütarfirma Ekseko mullune müügitulu oli üle 39 mln euro, aasta varem 35,8 mln eurot. Kasum oli mullu 2,53 mln euro, aasta varem 2,37 mln eurot. Puhaskasumi suurenemine oli tingitud sealiha müügihindade tõusust Euroopas ja Venemaal. Viimastel aastatel on tapakaalus sealiha ostu-müügihinnad kõikunud 1,39 ja 1,97 euro vahel.

AS Ekseko investeeris 2012. aastal ettevõttesse ligi 2,4 mln eurot. Investeeringud suunati oma nuumafarmide ja -pindade suurendamisse, tootmisefektiivsuse kasvu, tootmississeseade ja -masinate uuendamisse, keskkonnakaitsesse ja põllumaade portfelli suurendamisse. 2012. aasta lõpuks kasvas AS Ekseko farmides 119 184 siga.

2013. aastal jätkuvad investeeringud AS Ekseko farmide korrashoidu. Uusi suuri investeeringuprojekte põrsatootmise laiendamiseks ette ei võeta. Plaanis on investeerida AS-le Ekseko kuuluvatesse uutesse nuumafarmidesse.  Sel aastal plaanib Ekseko realiseerida koos nuumseakasvatuse lepingupartneritega Rakvere Lihakombinaadi tapamajja üle 260 000 nuumsea.

2012. aastal oli AS Ekseko keskmine töötajate arv 198 töötajat ning palgakulu oli 2,25 mln eurot, juhatuse ja nõukogu liikmete palgakulu moodustas sellest 243 000 eurot.

 

Viljandi maakonnas tegutsev piimatootja Mangeni PM müügitulu oli mullu 3,23 mln eurot ja kasum ligi 651 mln eurot. Aasta varem olid need vastavalt 3,1 mln ja 696 000 eurot.

"Kasv tuli teraviljast, sest piima kokkuostuhind oli madal. Aasta lõpus siiski piima hind normaliseerus," ütleb Mangeni PM juht Meelis Venno. 2012.aastal moodustas OÜ Mangeni PM müügitulu üle 3,2 mln euro, millest piima müük oli ligi 2,3 mln eurot, loomade müük 259 660 eurot, taimekasvatussaaduste müük 314 348 eurot ja teenuste müük 384 331 eurot. Võrreldes eelmise aastaga realiseeriti  89 514kg piima rohkem, kuid rahaliselt saadi vähem 156 309 eurot. 2012 aastal müüdi tõuloomadena 11 mullikat, millest saadi 18 700 eurot. 2012.aastal investeeriti põhivarasse 290 219 eurot. Maad soetati kokku ligi 60 hektarit summas ligi 94 000 eurot. Külvitingimuste efektiivsemaks muutmiseks soetati põimkülvik.

Venno sõnul tegeleb ettevõte ettevalmistustöödega, mis puudutavad uut, 1500 piimalehmale mõeldud suurfarmi ehitust. Seoses uue farmikompleksi ehitusega on kavas ka rajada bioenergia tootmise jaam ja selleks taotletakse rahalisi vahendeid Euroopa Liidu struktuurfondidest ja selle maksumuse hindab Venno 4-6 mln euroni. Rajatava biojaamast saadavat toodangut plaanitakse kasutada oma põllumajandustraktorites kütusena.

Uus kompleks on kaasaegne ning rahuldab Venno sõnul maal elavaid inimesi, kes nurisevad  sõnnikulõhna üle. "Maal elavad vist tänapäeval esteedid. Laut, prügimägi ja kaevamised peavad minust kaugemal olema. Ma ei tea, kuhu me need siis viime - kuu peale või?" ütleb Venno.

Olemasolevas laudakompleksis on loomade elamistingimused muutunud mitterahuldavaks ja kõrgema toodangu saavutamine ei ole võimalik, lehmad on kaalult läinud suuremaks ja nõukogude ajal ehitatud ja rekonstrueeritud laudad ei vasta enam tänapäeva loomade geneetikale ja heale aretustööle.

Sel aastal jätkab Mangeni PM maade kokkuostmisega, võimaluste piires vahetab senise põllumajandustehnika välja uuema vastu.

Mangeni PM omanikfirma on Silikaat AS, mille taga on Vello Kunmani firma Esraven.

 

Ettevõtted on valitud Äripäevas ilmunud Põllumajandustootja TOP 2011 põhjal.