Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Aasta talu 2013“ on Maage talu Ida-Virumaalt
Maage talu (Uudo Mesi ja Maile Jaansoo) kuulutati ühtlasi parimaks traditsiooniliseks tootmistaluks. Alternatiivset suunda arendavate talude kategoorias tuli võitjaks Sepa talu Võrumaalt (Peeter Reemann ja Ülle Luik) ja selle aasta parimaks noortalunikuks kuulutati Kuusiku talu (Jane ja Elmar Mättik) Harjumaalt.
Maage talu poolteist aastat tagasi valminud uues vabapidamisega laudas on praegu 115 lüpsilehma, noorloomadega kokku on karjas umbes 200 veist. Maad kasutatakse veidi üle 300 hektari. Lüpsmine toimub uues laudas kahe lüpsiroboti abil ja loomi söödab söödaautomaat, mida juhib samuti arvuti. Koos uue lauda ehitusega on rajatud ka kaasaegsed hoidlad silole, viljale ja sõnnikule. Investeeringud on tehtud maaelu arengukava investeeringumeetmete abil. Talutöödes lööb kaasa ka poeg Silver.
Talu taastamisest alates on uus laut juba kolmas. 90ndate aastate alguse kitsukesele laudale ehitati kümnendi lõpuks kõrvale teine, suurem, millest nüüdseks on saanud „lasteaed“ vasikatele ja noorloomadele. Koos 2011. aastal valminud tänapäevase robotlaudaga kirjeldab selline areng ilmekalt kiireid muutusi põllumajanduses viimase 25 aasta jooksul ja talupidaja võimet muutuvate aegadega kohaneda.
Alternatiivsete talude kategooria võitnud Sepa talu peremees Peeter Reemann on, nagu talu nimigi vihjab, sepp. Lisaks meistrile töötavad sepikojas kaks selli ja õpipoiss. Sepikoja põhitoodang on erinevad tööriistad ning toodang läheb valdavalt ekspordiks.
Noortalunike kategooria võitja Kuusiku talu pererahvas Jane ja Elmar Mättik tegelevad põhitegevusena lihaveisekasvatusega. Harjumaal asuva talu rohumaadel on praegu 115 looma, maid kasutatatakse 350 hektarit.
Juba kahekümne esimest korda toimunud „Eesti parima talu“ konkursile esitati erinevate organisatsioonide poolt kokku rekordiline arv kandidaate, kokku 19 talu. Žürii töös osalesid lisaks ETKL-i esindajatele taime- ja loomakasvatusspetsialistid ning Maalehe ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Külastatud talud olid Eestile omaselt väga eripalgelised ja esindasid erinevaid tegevussuundi tavapärasest taime- ja loomakasvatusest taluturismi ja sepatööni. Esindatud oli nii tava – kui mahetootmine. Osalejate hulgas on neid, kes alustanud esimeste talude seas pea 25 aasta tagasi ja veel üsna noori alustajaid.
Seotud lood
Alanud on kandidaatide ülesseadmine traditsioonilisele konkursile Eesti Parim Talu 2014. Nagu varasematelgi aastatel selgitatakse ka tänavu parimad kolmes kategoorias – põllumajandussaadusi tootvad talud, alternatiivse suunaga talud ja noortalunikud.
Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) annab juba kahekümne esimest korda välja austava tiitli „Eesti parim talu“. Erinevate põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonide poolt on tänavu konkursile esitatud rekordiline arv kandidaate, kokku üheksateist talu.
Jänedal toimunud XXII Eesti Talupäevadel kuulutati välja parim talumetsamajandaja; austava tiitli sai sel aastal Elmut Köösel Pärnumaalt.
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele