Täna Riigikogus esimesele lugemisele esitatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muudatuste eelnõuga tahab Keskkonnaministeerium suurendada jälgitavust metsas toimuva üle, tõhustada järelevalvet ja vähendada väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat.
„Juulis valitsuselt heakskiidu saanud eelnõu jõustumisel on huvilistel edaspidi võimalus metsaga seonduvatel tegevustel silm peal hoida avaliku metsaregistri kaudu, kus kogu metsas majandamine ja selle kavandamine saab olema paremini jälgitav, kui seni. Lisaks tuleb metsaomanikel harvendus- ja uuendusraie tegemisel nähtavale kohale panna teabetahvel metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Seadusesse on sisse toodud ka püsimetsanduse mõiste, mille sissetoomisega saavad metsaomanikud täiendava võimaluse majandada oma metsa nii, et ei tekiks suuri lagedaid alasid – püsimetsana majandamine mõjutab keskkonda oluliselt vähem, kui lageraiepõhine majandamine.
Metsaomanikud saavad oma tegevusi kavandada vastavalt metsa looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt maastikule sobitada, et vältida metsade killustumist.
Samuti pööratakse tähelepanu erametsanduse toetamisele ja arendamisele. Erametsandus vajab riigi tuge, et meil oleks toimivad metsaühistud ning metsaomanikele oleks tagatud vajalik nõustamine, koolitused loodushoidlikeks metsamajandamisvõteteks ja toetused metsahooldustöödele.
Eestis on 2,212 miljonit hektarit metsa, millest veerand on kaitse all. Keskmiselt kasvab aastas juurde 12,1 miljonit m3 metsa. Eelmisel aastal raiuti 9,2 miljonit m3 metsa.
Seotud lood
Sel nädalal Riigikogu poolt vastu võetud metsaseaduse muudatused intensiivistavad metsaraiet, tagamata seejuures ohustatud metsaliikidele vajalikku kaitset. Kahetsusväärselt toetutakse eelnõu seletuskirjas seaduse muudatuste põhjendamisel mitme aasta vanusele statistikale, jättes mainimata fakti, et alates 2010. aastast on Eesti metsade aastane raiemaht oluliselt suurenenud.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?