Maaülikooli teadurid said Baltic Agrolt stipendiumid

Stipendiumeid antakse välja koostöös EMÜ Joosep Tootsi Fond SA-ga ning tunnistuste üleandmine toimub täna, 8. novembril, Eesti Maaülikooli aastapäeva aktusel. Stipendiumi suurus on 500 eurot.

Välja valiti järgmised teadurid ja nende uuritavad teemad:   

1. Aire Ilves-Luht

Piima metaboloom: laktatsiooni jooksul toimuvad muutused ja seos energiabilansiga.

Kaasaegsetes vabapidamisega lautades on lehma ja inimese vaheline kontakt jäänud väiksemaks ning seetõttu on eriti oluliseks muutunud looma seisundit iseloomustavate biomarkerite leidmine. Piima rasva ja proteiini ning rasva ja laktoosi suhet, samuti atsetooni, ?-hüdroksübutüraadi ja tsitraadi kontsentratsiooni muutusi on kasutatud negatiivse energiabilansi või temaga seotud haiguste kaudseks hindamiseks. Siiski pole ükski neist näitajaist osutunud üksikuna piisavalt usaldusväärseks individuaalse lehma energiabilansi hindamiseks. Piima metaboloomiline uurimine on uudne uurimisvaldkond, mis annab võimaluse uute sobivate biomarkerite leidmiseks, mida oleks võimalik tulevikus praktiliselt rakendada farmitingimustes. Doktoritöö eesmärgiks ongi piima metaboloomilise analüüsi abil selgitada negatiivse energiabilansi ajal piima madalmolekulaarsete ühendite profiilis toimuvaid muutusi ja leida sobivaid madalmolekulaarseid markereid energiabilansi hindamiseks.

2. Kadri Zirnask

Maisisilo lüpsilehmade ratsioonis.

Maisi kasvatamine ning sileerimine on muutunud üsna populaarseks ning maisisilo ja selle mõju piimalehmadele ei ole siiani Eestis uuritud.

Uuringu jaoks vajalikud andmed pärinevad erinevate Eesti piirkondade maisisilodest, kus võrreldakse maisisorte, külvi- ja koristusaegasid, on tehtud siloproovide tavaanalüüsid ning samuti in sacco katse.

Uuringutulemused annavad Eesti loomakasvatajatele uut söötmisalast informatsiooni ning aitavad edaspidi teha paremaid valikuid.

3. Mailiis Tampere

Veise vedelsõnniku ja selle digestaadi mõju rohumaa mikroobikooslusele.

Veise vedelsõnnikuga rohumaa väetamine võib saastada mulda ja taimi soovimatute mikroobidega. Orgaaniliste väetistega viiakse rohumaale suur hulk mitmesuguseid mikroorganisme (sealhulgas patogeene), milliste liigilisest koosseisust, kestusest ja levikust rohumaa mullas ja väetisega kokku puutunud taimedel puudub täna ülevaade. Pole ka selge, millisel määral mõjutab patogeene vedelsõnniku anaeroobne kääritamine biogaasi tootmisel. Uurimustöö eesmärk on hinnata veise vedelsõnniku ja selle digestaadi mõju mikroorganismide aktiivsusele ning patogeensete bakterite arvukusele ja elus püsimise ajale rohumaa mullas ja taimedel ning selgitada välja parim aeg orgaaniliste väetiste rohumaale andmiseks, et minimeerida rohust valmistatava silo saastumist kahjulike bakteritega.