Väikese riigi suurim väärtus on tema rahvas – seega on rahva säilimine, selle elujõu ja kultuuri hoidmine riiklikult tähtsaim ülesanne.
Talud ja talupidajad on kandev osa maaelust ja hajaasustusest. Meie peamine roll on toota kaasmaalastele toitu ja kindlustada seeläbi Eesti toidujulgeolek, kuid taludel on mitmeid teisigi rolle nagu hooliv ümberkäimine keskkonnaga, metsade majandamine, ettevõtliku uue põlvkonna taastootmine ning maakultuuripärandi säilitamine. Võib ehk kujutleda põllumajandust, mis püsib üksnes suurtel agrofirmadel, kuid maaelu ilma taludeta pole võimalik, sest suurte agrofirmade domineerimine viib külade tühjenemiseni. Maaelu ja traditsioonilise hajaasustuse püsimiseks on hädavajalik kriitiline arv inimesi ja neile olulise taristu, sh koolide, sotsiaalhoolekande ja päästeteenuste operatiivne kättesaadavus ning sobilik kaubandusvõrk. Eelnevale lisaks vajatakse maal uusi töökohti, mille loomine eeldab ettevõtlikke inimesi kes neid loovad. Talupidajad on ettevõtjad, kes loovad ise töökohad oma pere liikmetele ja tihti ka naabritele. Lisaks sobivale majanduskkeskkonnale tuleb traditsioonilise eluviisi säilimiseks tagada taluperede liikmete sotsiaalne kaitse võrdselt teiste ühiskonnaliikmetega, soodustada külakogukondade aktiivset läbikäimist, ühtekuuluvust ja koostööd ning saavutada avaliku arvamuse parem mõistmine ja positiivne suhtumine taluperedesse. Talupere eluviisi säilitamine ja edendamine on oluline mitte ainult rahvusliku toidujulgeoleku kindlustamiseks, vaid kogu rahva elujõu, meid ümbritseva looduse ning rahvakultuuri säilitamiseks ja edendamiseks.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformil ja sellega seotud Eesti maaelu arengukaval aastateks 2014- 2020 (MAK) on erakordselt suur mõju nii põllumajandusele kui maapiirkondade arengule laiemalt. Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on tähelepanelikult jälginud reformipaketi koostamist ja selle üle peetavaid läbirääkimisi EL tasandil ning osalenud aktiivselt uue MAKi väljatöötamisel Eestis. Teeb heameelt, et otsetoetuste poliitikas on saavutatud teatav edu toetustasemete ühtlustamise suunas ning et põllumajanduspoliitika sotsiaalne- ja keskkonnakomponent on reformi käigus saanud suurema mõõtme. Muuhulgas on jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud võimalus maksta kõrgemaid otsetoetuse määrasid põllumajandustootjate käsutuses olevatele esimesele 39 hektarile, mis on samm otsetoetuste diferentseerimise ja konkurentsitingimuste tasakaalustamise suunas, mida ETKL on nõudnud juba aastaid. ETKL koos teiste maaeluga tihedalt seotud organisatsioonidega jagab neid eesmärke, mille uuenenud maaelupoliitikale on seadnud Euroopa Komisjon ja vabariigi valitsus ning rõhutab maaelu säilitamise olulisust, mida saab tagada vaid maaelupoliitika vahendite suunamise kaudu taludele ning mikro- ja väikeettevõtetele väljaspool põllumajandussektorit. Samas ei piisa maaelu säilitamiseks üksnes talude toetamisest MAKi vahenditest, vajaliku hästi toimiva taristu väljaarendamine on võimalik vaid teiste EL struktuurivahendite suunamise kaudu maale, sh teedevõrgu, maakoolide ning muude sotsiaalsete teenuste arendamiseks ja alalhoidmiseks.
ETKL koos teiste maaelu organisatsioonidega, kokku 12 partnerit, on teinud ühiselt jõulisi pingutusi tagamaks, et uue maaelu arengukavaga saavutataks parim võimalik tulemus meie maaelule, põllumajandusele ja looduskeskkonnale. Leiame, et uues maaelu arengukavas on hulk positiivset, sh uusi meetmeid, mis on suunatud ühistegevuse arendamiseks ja tootjate positsiooni parandamiseks toiduahelas tootjast tarbijani. Samuti meetmeid loomade heaolu parandamiseks, mis võimaldavad intensiivtootmise kõrval areneda ka loomade liigiomasel käitumisel põhinevatel tootmismeetoditel ning keskkonnasõbraliku põllumajanduse, mahepõllumajanduse, NATURA2000, poollooduslike koosluste hooldamise ja metsandusega seotud meetmeid. Kiidame heaks ÜPP vahendite osalise ümbersuunamise otsetoetuste eelarvest maaelu arengu eelarvesse, et maksumaksjate raha ei läheks passiivsetele maaomanikele, vaid saaks aktiivsete põllumajandustootjate poolt eesmärgipäraselt kasutatud.
Tunnustades maaelu arengukava eelnõu ülalmainitud positiivseid aspekte tõdeme siiski, et tänane eelnõu ei kindlusta Eesti talude ja maaelu tulevikku piisaval määral ning seoses sellega kutsume Põllumajandusministeeriumi üles tegema arengukavas järgmised põhimõttelise tähtsusega muudatused:
• Piiritleda kõigi investeeringutoetuste sihtrühm ettevõtetega, kelle aastakäive on alla 500 000€. Suurettevõtete toetamine maksumaksjate arvel riivab ühiskonna õiglustunnet ja aitab kaasa maapiirkondade tühjenemisele.
• Seada meetmete-üleseks investeeringutoetuste summaarseks laeks 500 000€ programmiperioodi jooksul.
• Eelistada investeeringutoetuste taotluste menetlemisel väiksemaid ettevõtteid, kelle tootmispotentsiaal pole veel täiel määral välja arendatud ning noori talupidajaid.
• Piimatootmise puhul eelistada investeeringutoetuste menetlemisel kuni 100 lüpsilehmaga farmihoonete ajakohastamist ja ehitamist.
• Rahuldada eelisjärjekorras investeeringutoetuste taotlused, mis ei ületa 50 000€
• Võimaldada taotleda toetust liikuva tehnika soetamiseks kõigil ettevõtetel, kelle käive ei ületa 500 000 eurot aastas.
• Suurendada nõuandeteenuste toetamise meetme eelarvet vähemalt 5 miljoni euro võrra, et kindlustada 20 tundi tasuta erialast nõuannet aastas noortele, alustavatele ja väikestele tootjatele ning toiduainete väikekäitlejatele ja turustajatele.
Loe kongressi kõnesid SIIT.
Seotud lood
Ühistegevus peaks jõudma uuele tasandile ehk olukorrani, kus järjest rohkem ühistuid hakkab liikmete toodangut töötlema ja koos turustama.
Mets vajab hoolt, et aastakümnetegi pärast võiksime oma metsa väärtuseks pidada ja siinse liigirikkuse üle uhkust tunda. Aasta-aastalt on metsaomanikud aktiivsemalt metsi hooldama hakanud.
Tänastes konkurentsitingimustes suudavad Eesti peretalud olla edukad vaid ühistegevuse toel, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Tallinnas toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressil „Taludeta pole maaelu“.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?