Seeder: põllumajanduse ja maaelu rahastamisel tuleb vaadata suurt pilti

„Uus maaelu arengukava aastateks 2014–2020 otsib tasakaalu erinevate tootmisharude ja erinevate suurusega ettevõtete toetamise vahel, et Eestil oleks seitsme aasta pärast konkurentsivõimeline toidutootmine ja –tööstus, alles talumajapidamised ja maaettevõtlus,“ ütles minister Seeder. „Peame arvestama Eesti jaoks olulisi eesmärke ja vaadata suurt pilti. Neid eesmärke ei tohi vastandada.“

Aastatel 2014–2020 toovad muudatusi nii otsetoetused kui uus maaelu arengukava. „Oleme maaelu arengukava koostamises ja otsetoetuste arvelt selle eelarve suurendamises lähtunud põllumeeste ühisest seisukohast, et toetused peavad minema aktiivsetele toidutootjatele. Nii-öelda lihtne toetusraha oleks libe tee, sest meie ühine eesmärk on ju, et Eesti põllumajandus, maaettevõtlus ja toiduainetööstus tervikuna muutuks järgmise seitsme aasta jooksul konkurentsivõimelisemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Maaelu arengukavaga saame seda toetada,“ rääkis Seeder.

Uues maaelu arengukavas on senisest suurem rõhk teadus- ja arendustegevusel ning teadmussiirdel, põllumajandussaaduste töötlemisel, tootjate ja töötlejate ühistegevusel ning turustamisel, maapiirkondadesse alternatiivsete tööhõivevõimaluste loomisel ja keskkonnasäästlikul tootmisel.

Otsetoetuste osas seisab tuleval aastal ees üleminekuaasta, mille jooksul jätkub toetuste maksmine seniste reeglite alusel. Samal ajal tuleb teha ka mitmed otsused liikmesriigile vabatahtlike skeemide rakendamise kohta alates 2015. aastast. „Arutelud jätkuvad, otsuse langetamisel peame lähtuma Eesti kui terviku huvidest. Ma kutsun põllumeeste erinevaid huvigruppe üles ka omavahel läbi rääkima ja konsensusele jõudma,“ sõnas Seeder.

Ettekande slaidid leiad SIIT.