Eesti mee puhtust uurinud teadlased leidsid, et ka Eesti mesi sisaldab märgatavates kogustes taimekaitsevahendite jääke.
"Uuringu tulemused ei kõnele üldse nii ilusat keelt, kui ma lootsin," ütles Eesti maaülikooli teadur Reet Karise
Saarte HääleleKarise sõnul tekitas temas uuringu tulemusel kõige enam küsimusi pestitsiidide ilma igasuguse kontrollita kättesaadavus nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna.
Katsed viidi läbi Tartumaal kolmele mesinikule kuulunud 14 taruga, millest pooled paiknesid intensiivsel põllumajandusmaal ja teine pool põllumajandusmaal, kus valdavalt kasvas looduslik taimestu.
Uuringu käigus avastatud taimemürkide loetelu on üsna pikk ja kubiseb keerulistest nimedest. Kui tuua mõni näide, siis 14 uuritud meeproovist leiti üheksal korral suvi- ja taliteraviljadel umbrohutõrjeks mõeldud klopüraliidi jääke, mis kahel korral ületasid meele kehtestatud normidega lubatud maksimaalse piiri. Herbitsiidijääke leiti nii tarudest, mis paiknesid alal, kus on palju põllumajandusmaad, kui ka tarudest, mis asusid piirkonnas, kus põllumajanduslikku maakasutust on vähe.
.
Seotud lood
Eesti mesinikud peavad mesilaste tervise huvides registreerima oma mesilad PRIA registris, leiti eile Põllumajandusministeeriumis toimunud esimesel mesinduse ümarlaual. Praegu pole enamik mesilaid registrisse kantud.
Mullu tehtud uurimisprojekti tulemused näitavad, et Eesti meest leiti taimekaitsevahendite jääke. Kuivõrd ohtlik või ohutu on Eesti mesi tervisele selgitab Eesti Maaülikooli teadur Reet Karise.
Mesinduse projektidesse on MAK 2007-2013 vahendistest investeeritud 3,7 miljonit eurot. Koos mesindussektori omaosalusega ületavad investeeringud 6 miljoni euro piiri.
Biokütuste tootmiseks kasvatavad Euroopa põllumehed üha rohkem rapsi. Paraku jääb aina vähemaks mesilasi, kes kannaksid õietolmu ühelt taimelt teisele.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.