Uuest aastast hakkas Soomes kehtima uuendatud metsaseadus, mis oluliselt suurendab metsaomanike õigusi metsade majandamisel.
Soome Metsakeskuse esindaja Anna Rakemaa sõnul toob seadus nüüd esiplaanile ühiskondlike huvide asemel metsaomanike huvid. Tema sõnul saavad kõik Soome metsomanikud keskenduda sellele, mida nad soovivad metsast saada – olgu selleks siis mustikad või puit.
Soome metsaseadus loob metsomanikele mitmeid uusi võimalusi metsa majandamiseks. Üheks oluliseks muudatuseks on raievanuste piirangute kaotamine. See tähendab, et Soome metsomanik ei pea raiega ootama seni, kuni puud on saavutanud teatud vanuse või mõõtmed. Edaspidi tohib metsa langetada siis, kui metsomanik seda vajalikuks peab. Samuti saab metsa uuendamisel kasutada erinevaid puuliike, ainus piirang selles osas on see, et lubatud on vaid kohalikud (Soome) puuliigid.
See kõik ei tähenda muidugi, et Soome metsaomanik saab nüüd metsa majandada päris ilma piiranguteta, säilinud on metsateatiste esitamise ja kooskõlastamise kohustus ning seaduses on pööratud varasemaga võrreldes suuremat tähelepanu loodusliku mitmekesisuse ja elupaikade säilitamisele. Nii tuleb näiteks väärtuslike elupaikade säilitamiseks koostada eraldi kavad ning elupaiku ei tohi metsa majandamine kuidagi ohustada.
Jätkuvalt kohustuslik on ka metsa raiejärgne uuendamine, kuid ka siin võimaldatakse metsaomanikele laiemat valikut. Kui puid raiutakse väiksemate partiidena ja võib-olla sagedamini kui senini, siis ka metsa uuendamine saab toimuda samas rütmis. Samas tuleb Metsaametile aru anda, kuidas ja kui edukalt metsa taastamistöid tehakse. Anna Rakemaa sõnul võivad inimesed oma metsaga teha, mida nad tahavad, kui nad tagavad ka eduka uuendamise.
Seadusemuudatus on Soomes tekitanud ka vastuseisu, kardetakse, et metsaomanikud hakkavad liigselt metsi raiuma ja ei tegele piisavalt uuendamisega. Nii ennustab ka Metsakeskus, et vaidlusi raiete seaduslikkuse üle tuleb edaspidi rohkem. Kuna aga põhivastutus tehtu eest langeb metsaomanikele, ennustab Soome Metsakeskus metsaomanike suurenevat huvi täiendkoolituste vastu.
Metsaseaduse muutmise eesmärgiks oli elavdada metsade majandamist. Kogu seaduse läbivaks ideeks on usaldus metsaomaniku suhtes. Ja kuigi näiteks maksukoormus Soomes on võrreldes Eestiga veidi kõrgem, saab Soome metsaomanik (sõltumata tema juriidilisest staatusest) arvestada metsamaterjali müügi korral tuludest maha tehtud kulud, mida Eestis füüsilisest isikust metsaomanik teha ei saa.
Allikad:
Seotud lood
Sel nädalal Riigikogu poolt vastu võetud metsaseaduse muudatused intensiivistavad metsaraiet, tagamata seejuures ohustatud metsaliikidele vajalikku kaitset. Kahetsusväärselt toetutakse eelnõu seletuskirjas seaduse muudatuste põhjendamisel mitme aasta vanusele statistikale, jättes mainimata fakti, et alates 2010. aastast on Eesti metsade aastane raiemaht oluliselt suurenenud.
Eile Riigikogus lõpphääletusel olnud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muudatused teevad metsaomanikele metsa majandamise lihtsamaks, piirangud selgemaks ning mõistlikumaks, samas muutub metsas toimuv paremini jälgitavaks.
Riigikogus 20. novembril 2013. heakskiidu saanud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus loob metsaomanikele täiendavaid võimalusi metsade majandamiseks.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.