Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu.
2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa.
Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind (koos maksudega) oli 2013. aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest ta maksab seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Vastavalt küsitlusmetoodikale hindasid rendilevõtjad rahaliseks ka rendileandjale tehtud mitterahalised maksed või teenused.
Põllumaa hektari keskmine rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Samas renditakse põllumajandusmaad väga erineva hinnaga. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20–50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3% põllumajandusmaa eest. Kõigi puhul, kes jätsid uuringus rendihinnad märkimata, on arvestatud, et rendikulud on samasuguse struktuuriga nagu rendikulusid näidanud majapidamistel.
Põllumajanduskultuuride ja -loomade andmete alusel arvutab Statistikaamet majapidamise hinnangulise põllumajanduse kogutoodangu väärtuse ehk standardtoodangu. Uuringu tulemustest nähtub, et suuremad majapidamised maksavad keskmisest kõrgemat rendihinda. Kui alla 8000 eurose standardtoodanguga majapidamistel on hektari keskmine rendihind 19 eurot, siis üle 100 000 eurose standardtoodanguga majapidamised maksavad hektari eest keskmiselt 43 eurot.
Uuringu käigus kogutud märkustest on näha, et väiksemad majapidamised rendivad sagedamini maid sugulastelt ja tuttavatelt, mis on soodsam (või isegi tasuta) ja nende rendihinnad on madalamad. Samas suurematel majapidamistel ainult sugulaste ja tuttavate ning muudest soodsa hinnaga maadest ei jätku ning vajadusel ollakse nõus maa eest ka kõrgemat rendihinda maksma.
Nüüdseks on peaaegu kogu kasutatav põllumajandusmaa registreeritud PRIAs ja sellele saadakse toetusi. Kui varasematel aastatel lõpetasid väikesed majapidamised tegevuse ja andsid maad rendile, siis nüüd on paljud maaomanikud otsustanud ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. 2013. aastal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, neist üle viiendiku oli n-ö hooldusniitjaid. Seega võib väita, et maa rendihind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.
Metoodika
Põllumajanduslik majapidamine on majapidamine, kelle valduses oli vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.
Põllumajandusmaa rendihindu uuritakse kogu Euroopas. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat on eraldanud Eesti statistikaametile grandi, et uurida põllumajandusmaa ostu ja müügi ning rendihindadest ülevaate saamiseks küsitlusuuringu kõrval alternatiivseid võimalusi (sh administratiivandmed). Tulemused peaksid selguma 2015. aastal.
Uuringu koostasid: Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik ja Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik.
Seotud lood
pollumajandus.ee uuris Maa-ameti peadirektori asetäitjalt Anne Toomilt riigimaade müügi ja rendivõimaluste kohta. .
Statistikaamet uuris põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.
2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist ning võrreldes 2010. aasta põllumajandusloendusega on nende arv vähenenud mõnesaja võrra, teatab Statistikaamet.
Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.